Eglits meenutas, et vähendatud maksumäär viidi sisse varimajanduse vähendamiseks ning kohaliku toodangu toetuseks. Selle aasta 1. augustiks peab põllumajandusministeerium esitama valitsusele 5% käibemaksumäära rakendamise efektiivsuse raporti.

„Alandatud käibemaksumäär on end õigustanud ja efektiivsusnäitajad on täidetud. Kahe aasta jooksul on tegevusalas maksumaksjate arv kasvanud 6%. Ning põllupidajatelt saadavad tulud on kasvanud 6%,“ rääkis Eglits.
Köögi- ja puuviljade sisse- ning väljavedu on vähenenud, mis tähendab, et toodang tarbitakse siseturul.

Võrreldes 2017. aastaga kerkis töötasu sektoris 2019. aastal 14% ning on keskmiselt 574 eurot.

Kui algselt arvati, et käibemaksumäära langetamine vähendab eelarvetulusid aastas 6 miljoni euro võrra, siis on tegelik mõju väiksem: eelmise aasta üheksa kuuga oli summa 3,6 miljonit eurot.

Kui algselt oli kahtlejaid, kas käibemaksu langetamine ka tarbijani jõuab, siis tulemused näitavad, et hinnad langesid ka kaupluses: hinnad olid odavamad kui Leedus ja Eestis langedes keskmiselt 11,7%. Samuti suurenesid kasvatajate käibevahendid.

Eglits märkis, et valitsus kaalub ka värske liha, kala, munade ning piimatoodete käibemaksu langetamist.