Läti ökonomistid: elu Lätis on skisofreeniline
Ülikooli SSE Riga majandusteaduskonna juht, makroökonomist Moten Hansen ja Nordea Läti peaökonomist Andris Strazds märkisid mõlemad kohtumisel Delfi Majandusega, et elu Lätis on skisofreeniline, seda just rahanduslikus plaanis - vaid 15 protsenti inimestest soovib liitumist euroga, samas ei usalda rahvas aga oma enda latti.
"Eestis seda probleemi ei ole, kuid Riia ja kogu Läti on täis rahavahetuspunkte, kus inimesed vahetavad latti regulaarselt muudeks valuutadeks, et see siis kuskil talletada. Latti ei usuta, kardetakse devalveerimist. Ma näen sellele kahte põhjust. Esiteks on Lätis palju venelasi, kellel on kombeks sularahaga opereerida ning seda erinevates valuutades talletada. Teiseks on inimestel meeles veel kriis, kus devalveerimine ja kollaps olid lähedal," kommenteeris Hansen.
"Olukord on täiesti skisofreeniline. Inimesed ei soovi liitumist euroga, kuna kardavad saada osaks sellest eurojamast, mis Ladina-Euroopast vaikselt meie suunas liigub. Samas ei usaldata latti ja vahetatakse seda teistesse valuutadesse. Peamine argument eurovastasusele on, et latt on vabaduse sümbol. Täiesti skisofreeniline seis," lisas eelnevale Strazds.
Ökonomistid olid aga selgelt seda meelt, et 2014. aastal liitub Läti eurotsooniga, sest Mastrichti kriteeriumid täidetakse ning riiki valitsevate parteide soov on liituda euroriikidega.
"Ainus, mis võib meie liitumise luhata on inflatsioon, kuid arvestades, et meie kasv nii sellel kui ka järgmisel aastal on mitte krediidi ja laenu pealt, vaid seda veab eksport ja investeeringud, ei tohiks aga ka selle kriteeriumiga probleeme tulla," kinnitas Strazds.
SSE Riga majandusteaduskonna juht lisas veel, et kuna kogu riigi ja rahva kulutused on niigi euroga seotud, muudaks liitumine euroga elu ja korralduse odavamaks.
"Samas kui me ei liitu 2014. aastal, langeb meie majandus mõned aastad, saame kriteeriumid taas kätte ning liitume ikkagi. Oleme sellel teel, et 17 euroala riigist saab 18," lisas Hansen.
Kohtumisel Läti peaminister Valdis Dombrovskisega, ütles peaminister, et Eesti on Läti valitsuse jaoks peamiseks eeskujuks euroga liitumisel.
"Võimalik liitumine eurotsooniga on küsimus, mis tekitab Lätis praegu tuliseid debatte. Eurotsooni kontekstis on peamiseks teemaks kriis, seega tekib avalikkusel küsimus, et miks liitumine vajalik on," ütles Dombrovskis.
Peaministri sõnul on valitsuse ülesanne selgitada avalikkusele majanduslikke põhjuseid, miks selline samm vajalik oleks.
