Läti otsused teevad investoritele peavalu
Läti kritiseerimine muutus rahvusvahelistes finantsinstitutsioonides jõulisemaks, kui valitsuse võlakirjade müük ebaõnnestus, seejärel hakkasid Rootsi analüütikud muretsema juba oma rahvusvaluuta tuleviku pärast, kuna riigi pankade oluline laenuturg paikneb Balti riikides, vahendas Wall Street Journal.
"Kõige vajalikum on eelarve korrastamine, viies riigi kulutused sellise tasemeni, kus need oleksid jätkusuutlikud pikemat aega," tõdes keskpank, kelle sõnul halvenevad vastavate meetmeteta edasised väljavaated mitte ainult kogu majandusele, vaid igale sektorile.
Läti probleemid on finantsturgudel toonud kaasa kuuldused lati devalveerimisest, mis on süvenenud eelkõige Rootsis. Analüütikute väitel võib lati devalveerimine päästa regioonis valla ahelreaktsiooni, pealegi seavad närvilised turud surve alla Läti naaberriigid.
Läti käitumine valmistab peavalu
Analüütikute arvates on Läti majanduskriisis enim kannatanud Euroopa Liidu liikmesriik. Neid teeb murelikuks ka see, et Läti ei soostunud lisatulude saamiseks kehtestama eluruumide maksu. Veelgi enam – peaminister Valdis Dombrosvkis tuli sel nädalal lausa välja panku teotava mõttega, et kodulaenu võtjate vastutus piirduks pankade ees vaid tagatisvara väärtusega.
Läti taotles eelmise aasta lõpus rahvusvahelist laenu 7,5 miljardi euro (117 miljardit krooni) ulatuses, olles valmis tänavu oma eelarvet kärpima kokku 350 miljoni lati (7,7 miljardit krooni) ulatuses, kuid laenuandjad, eriti Rootsi, soovivad eelarvekärpeid vähemalt 500 miljoni lati (11 miljardit krooni) ulatuses.
Viimastel päevadel on Lätit kritiseerinud nii Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt kui rahandusminister Anders Borg.
Reinfeldt teatas, et Läti peab rahvusvahelise abipaketi saamiseks tegema suuremaid eelarvekärpeid. Borg kinnitas, et poliitilised märgid Lätis on murettekitavad, nentides varem, et majanduskriisi süvenemine Balti riikides võib mõjutada kogu Põhjamaade regiooni.
Teine suur laenuandja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ootab ära oma Lätis viibiva delegatsiooni aruande, mille järel otsustab, kas anda laenu või mitte.
Cicero Capital juhatuse esimees James Oates´i arvates on Lätil raske investoreid veenda, et devalveerimist ei toimu, vahendas Bloomberg.
"Ausalt öeldes ma ei saa aru, kuidas me võime tõsiselt eeldada, et Läti valitsus kärbib oma eelarvet 500 miljoni lati võrra," ütles Oates. "Maailmamajanduse taastumine muudab tõenäolisemaks, et Läti abistamist enam ees ei oota."
