Kogu hoiustemahust moodustas selliste klientide hoiused 0,03 protsenti.

9. mail vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise seadusemuudatuse kohaselt pidid Läti finantssektori esindajad lõpetama kliendisuhted sellsite klientidega, kes vastasid kahele tingimusele. Nendeks tingimusteks oli see, et ettevõttel puudus tegelik majandustegevus ja asukohamaa ettevõtte registreerimisel puudub asukohamaal nõue majandusaruannete esitamise kohta.

“Võime kindlalt öelda, et meie pankade poolt on töö täielikutl tehtud,” ütles Läti finantsinspektsiooni juht Peters Putninš. “Alles jäänud 0,03 protsenti hoiustest ehk rahaliselt 4,5 miljon eurot on külmutatud kontodel, kus raha kasutamiseks on vajalik selgitada raha päritolu. Esimesel poolaastal keeldusid Läti pangad koostöö alustamisest enam kui 9000 varifirmaga.”

Juuli lõpu seisuga oli mitteresidentide hoiuste osa 21 protsenti kõigist hoiustest.

Kui veel 2015. aastal oli enamus Läti pankade hoiustest mitteresidentide omad (välismaised 12,4 miljardit eurot, Läti omad 10,8 miljardit eurot), siis juuli lõpuks oli välismaiseid hoiuseid 3,3 miljardit eurot võrreldes Läti hoiuste 12,2 miljardi eurose mahuga.