Straujuma sõnul käib jutt majandussanktsioonidest, mis puudutavad nelja valdkonda: relvakaubandus, energeetika, kaubandus ja finantssektor. „Nüüd sõltub kõik Venemaa presidendist,“ ütles Läti peaminister.
Straujuma rõhutas, et mitte ükski Euroopa riik ei saa rahulikult pealt vaadata, kuidas vene väed tungivad teise riigi territooriumile. „Me oleme juba kaalunud, millised on riskid meie majandusele ja rääkisin sellest ka Euroopa Komisjonile. Kõige keerulisem on meie jaoks energiaküsimus. Kui asi läheb uute sanktsioonideni, on meil ilmselt vaja ELi toetust,“ ütles ta.
Kahtlemata tekivad Straujuma sõnul probleemid ka kaubanduses. Ukraina konflikti tagajärjed annavad ennast tunda juba praegu, kuna vene rubla väärtus on kukkunud ja Ukraina kaubandus ei ole enam see, mis enne. See on tagasilöök ka meie kaupmeestele. Aga nagu me nägime juba 2008. aastal, on ettevõtjad võimelised küllalt kiiresti leidma uusi turge,“ rääkis Läti peaminister.
Ettevõtjad on juba alustanud teistele turgudele ümberorienteerumist ja seda suunda tuleks Straujuma sõnul jätkata sõltumata sellest, kas uued sanktsioonid tulevad või mitte.
Vene sõjandusekspert ja politoloog Igor Korotšenko ütles RIA Novostile, et ükski Lääne sanktsioon ei suuda mõjutada vene sõjatööstust ja ega selle positsiooni maailma relvaturul.

„Me oleme vaatamata viimaste aastate survele järjekindlalt teisel kohal maailmas ning laiendame jätkuvalt oma relvatööstuse tarnete mahtu ja geograafiat. Venemaa positsioon sellel turul on absoluutselt kindel, mingid sanktsioonid seda kõigutada ei suuda,“ ütles ta.