Läti peaminister: meedia õhutab lati devalveerimise jutte
Godmanise sõnul on mõningad Läti meediaväljaanded, eesotsas Lätis ülipopulaarsete Vene telekanalitega õhutamas lati devalveerimise paanikat, kuigi tegelikkuses selleks põhjust pole.
„Läti rahvuspangal on piisavalt reserve, et kaitsta rahvusvaluutat ja seega on see paanika tekitatud põhjuseta,“ selgitas Godmanis.
Viimastel päevadel on Läti suuremates linnades paiknevatel valuutavahetuskontoritel lõppenud eurod ja dollarid. Godmanise sõnul on lisaks latte vahetavatele inimestele valuutavahetuspunktidesse tõtanud ka vene rublavahetajad, sest meedia räägib agaralt ka vene rubla devalveerimisest.
Godmanis peatus peaministrite pressikonverentsil lühidalt ka eilsel Läti valitsuse otsusel, alustada konsultatsioone Euroopa komisjoni ja rahvusvahelise valuutafondiga (IMF).
Godmanise sõnul on tegemist etteruttavate meetmetega, mille eesmärgiks on saada garantii ja teadmine, et tõsise häda korral, saab Läti loota rahvusvahelisele abile.
Godmanise sõnul on Läti valitsus pragu suuteline Läti majandust päästma, kuid ülemaailmse finantskriisi süvenedes, peab Godmanise hinnangul arvestama ka sellega, et tuleval aastal võib Läti sisemajanduslik koguprodukt langeda kardetust rohkem. „Eelarves oleme arvestanud protsendise kahanemisega,“ lisas Godmanis.
Peaminister Adrus Ansipi sõnul tuleb aga kolmel Balti riigil kiiremas korras teha edasiminekuid ühise energiapoliitika osas.
Ansipi arvates on edukas energiapoliitika üheks peamiseks eelduseks, mis aitaks taastada majanduskasvu Balti riikides.
Täna allkirjastatud ühisdeklaratsioonis märgivad peaministrid, et oluline on jätkata ühiste projektidega, mis tagavad energiajulgeoleku nii Eestile, Lätile kui Leedule.
Peaministrid otsustasid, et vajalik on luua Balti- ja Põhjamaade ühine elektrienergia hulgiturg aastaks 2013.
„Koos uute ühenduste loomisega peab toimuma ka Balti- ja Põhjamaade elektri hulgiturgude ühendamine, et tagada valikuvõimalus nii hinnas kui kvaliteedis,“ sõnas peaminister Ansip. Tema sõnul aitab Põhjamaade elektrituruga ühinemine suurendada kindlustunnet, et tagatud on pidev energiaga varustatus.
Esimeseks sammuks sellel suunal on Baltimaade elektriturgude seadusandluse ühtlustamine Põhjamaade turupõhimõtete alusel. See tähendab turul opereerimise lihtsustamist ning läbipaistvamaks muutmist.
„Hetkel takistavad ühenduste loomist Balti riikide elektrituru regulatsioonide eripärad, näiteks erinevad elektriimpordi põhimõtted kolmandatest riikidest,“ sõnas Ansip. Konkreetse tegevuskava töötavad välja kolme riigi spetsialistid järgmisel aastal.
Kohtumisel kinnitati, et kõigi kolme Balti riigi huvides on võimalikult kiire ühenduste valmimine Põhjamaadega – Estlink 2 ja Balti-Rootsi elektrikaabli valmimine. „Need ühendused annavad lisavõimsusi, mis aitavad vältida võimalikku elektridefitsiiti kogu piirkonnas,“ sõnas Ansip.
Peaministrid kinnitasid ka Leedu uue tuumajaama projekti jätkumist. „Peame vajalikuks, et uue tuumajaama ehitamine areneks kiirenevas tempos,“ sõnas Ansip, kelle sõnul projekti seisukohast olulised otsused nagu reaktorite valik, langetatakse kõigi partnerite poolt ühiselt.
Siiski lisas Ansip, et Eesti kaalub kõiki võimalusi Eesti elektrivarustuse tagamiseks, sealhulgas oma tuumajaama rajamist.
