Mõlemad toodavad ja müüvad originaalravimeid, geneerilisi arstimeid ning ravimite mõjuaineid. Investeerimispanga LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert ütleb, et börsianalüütiku seisukohast on tegemist tüüpiliste vähelikviidsete Läti aktsiatega. Samal ajal tekitab nende vastu huvi asjaolu, et kummagi firma käekäik ei sõltu ülemäära palju Baltimaade majanduse olukorrast.   

Siiski on ettevõtted üpris erinevad. Olainfarm ja Grindeks ei pea teineteist konkurentideks: nad keskenduvad eri tüüpi ravimitele. Grindeksi käibest umbes 70% annab südameravim Mildronate ja müügitulust üle poole moodustab Vene turg. “Päris suur risk meie arvates,” nendib Kert. Seda enam, et Mildronate’i patent mullu aegus. Grindeks ise aga selles probleemi ei näe.

“Jah, Mildronate jääb Grindeksi põhitooteks,” kinnitab ettevõtte finants- ja haldusjuht Vadims Rabša, kelle sõnul loodab Grindeks oma lipulaeva müüginäitajaid olemasolevatel turgudel kasvatada eeskätt turundusega. Lisaks vaadatakse ka uutele turgudele, nagu Hiina ja Türgi, kus on esitatud taotlused ravimi registreerimiseks. “Protsess käib,” ütleb Rabša. “Ma ei ütle midagi kuupäevadest ega mahtudest. Me ei soovi tekitada ootusi, et pärast ei peaks jagama selgitusi, kui need ei saa teoks.”

Venelane tarbib vähem

Rabša hinnangul ei ole ka patendi aegumine eriline probleem, sest Mildronate’i koostisosade valmistamine on sedavõrd keerukas, et konkurendid ei suuda firmat hinnaga lüüa. Teisalt ei ole turg piisavalt suur, nii et suurtel koopiaravimite valmistajatel ei tasu tooteprotsessi täiustamisse investeerida. See peaks kaitsma ka Hiina turul tegutsejate põhimure, intellektuaalse omandi varguse eest. Grindeks arendab ka uue põlvkonna Mildronate’i, mis peaks samuti kuuluma patendikaitse alla. Käibe kasvatamise koha pealt tõstab Rabsˇa esile, et Venemaal on Mildronate’i tarbimine inimese kohta märksa väiksem kui Lätis.   

Olainfarmi tulu voolab seevastu kokku üpris erinevatest allikatest. Ükski toode ei ületa 13% kogukäibest. Ka turu osas on pilt tasakaalustatum, kuigi suurima tüki annab siiski Venemaa: sealt tuli 2006. aastal 28% käibest. Veel kümne aasta eest oli pilt üpris teine: ka Olainfarmil oli üks põhitoode ning tulu teeniti just eeskätt idanaabri juurest. 1998. aasta Vene kriis pani ettevõttele üpris ränga paugu.

“Hakkasime teadlikult arendama teisi turge,” ütleb Olainfarmi juhatuse esimees ja suuraktsionär Valeri Maligin. “Lätis müüme praegu põhimõtteliselt sama palju kui Venemaal, Ukraina käive on sellele samuti väga lähedal. Selleks, et kui kuskil, jumal hoidku, peaks midagi juhtuma, saaksime meie rahulikult magada.”

Läti turul hoiab Olainfarm kuuendat-seitsmendat kohta. Kavas on tungida mõne lähema aasta jooksul esikolmikusse. Eeskujuks on Soome firma Orion, millele kuulub kodumaisest ravimiturust kümnendik.

Olainfarmi peakorter asetseb Riia-lähedases Olaine linnakeses 40-hektarises tehasekompleksis. Suure kompleksi hoolduskulud on ka üks põhjusi, miks Olainfarmi kasuminäitajad on seni olnud võrdlemisi tagasihoidlikud. Ettevõtte plaani järgi peaks see aga muutuma. Aastaks 2012 kavatseb firma käibe neljakordistada.

“Lähemad viis aastat kulgevad skeemi järgi,” ütleb Maligin. “Kaugem tulevik on juba teistmoodi, sest siis tuleb midagi uut välja mõelda.” Prognoositavaid kasvuallikaid on mitu. Ühest küljest loomulikult uued tooted. Teiselt poolt vanade toodete turundamine. Mõnest ravimist kavatsetakse teha ka kangem variant. Samuti on rohtudel tavaliselt mitmekülgne mõju. Pakendile läheb harilikult kirja see valdkond, mida on esimesena uuritud. Samuti kasutatakse eri riikides samu arstimeid erineval otstarbel.

Venemaa – Läti ravimitootjate lemmik

•• Olainfarm tegutseb ka näiteks sellisel turul nagu Usbekistanis. “Sealne majandussüsteem on midagi täiesti imelikku,” tunnistab Olainfarmi juhatuse esimees Valeri Maligin. “Ei ole see sotsialism ega kapitalism. Kuid seal on 27 miljonit elanikku.” Maligin peab Usbekistani Kesk-Aasia baasriigiks, mille ümber koonduvad tohutud loodus- ja raharessursid. Naabruses asuvad Türkmenistan, Tadzˇikistan, Afganistan, Pakistan. Keskus on Tasˇkendis. Samarkandi ja Buxoro (Buhhaara) kaudu on juba sajandeid kulgenud olulised kaubakanalid. Maligini hinnangul on Usbekistani roll sealkandis isegi tähtsam kui Kasahstani oma.

•• Räägitakse küll palju idaäri ohtudest, kuid Maligin juhib tähelepanu, et veel kümmekonna aasta eest kartsid kõik teha äri Gruusias, millest praeguseks on saanud investorite lemmik.

•• Oma eeliseks idas peab Maligin sealse turu tundmist: millised on nõuded, mis reegleid peab tingimata järgima. “Läänemaise turunduse vallas me jalgratast ei leiuta,” ütleb ta.

•• “Me ei näe neil turgudel poliitilist riski,” selgitab Grindeksi finants- ja haldusjuht Vadims Rabsˇa. “Venemaale meeldivad kohalikud tootjad, mis on loomulik. Kuid Mildronate on seni meie originaaltoode, sellepärast ei ole meil ka sellega probleeme.” Olainfarmi finantsjuhi asetäitja Salvis Lapinsˇ rõhutab, et vähegi vastutustundlik valitsus ei hakka oma kodanike tervisega mängima: ühest arstimist võivad aga sõltuda sajad tuhanded inimesed. Seepärast ei avalda ka riikidevahelised poliitilised probleemid ravimitootjatele erilist mõju.

Artikkel on valminud koostöös OMX Groupiga