Läti transiit kidub hoolimata Eesti-Vene suhetest
Kuigi lõuapoolikud lubasid Eesti peaministrile Andrus Ansipile tänutäheks Venemaalt saabuvate transiidivoogude eest Ventspilsi sadamasse monumendi püstitada, laadisid lõunanaabrite sadamad mullu vaid 4% rohkem kaupu kui 2006. aastal. Kasvust hoolimata oli seda siiski vähem kui 2005. aastal.
Ventspilsi sadam kasvatas veomahtu eelmise aasta teises ja kolmandas kvartalis 1,4 miljoni tonni võrra, mis on ligi kolmandik Eestist lahkunud transiitkaubast. Kuid samal ajal jäi nii Riia kui ka Liepaja kaubamaht kokku 0,4 miljoni tonni võrra napimaks.
Eelmise aasta teises kvartalis kasvas Läti sadamate kogumaht rohkem kui miljoni tonni võrra, kuid hakkas seejärel vaikselt kahanema. Kui teises kvartalis saavutas Riia, Ventspilsi ja Liepaja sadama kogumaht 14,35 miljonit tonni, siis kolmandas kvartalis jahtus see 13,8 ja aasta viimaseks kvartaliks 13,75 miljoni tonnini. Kaks aastat varem aga käitlesid Läti sadamad neljandas kvartalis 13,93 miljonit tonni kaupu.
Eesti kaubavood taastumas
Ent tõenäoliselt avarduvad Läti võimalused Venemaaga Eestist rohkem äri teha juba lähitulevikus. Eelmisel aastal suurenes Läti-Vene kaubavahetus statistika järgi ligi 40 protsenti. Sama palju vähenesid Tallinna Sadama ja Eesti Raudtee transiidikogused. Kõige vähem kahanes Venemaale strateegiliselt oluline naftavoog. Kivisüsi kadus aga täielikult ja see tähendas Tallinna Sadama statistikas 96-protsendist langust.
Samal ajal kui Briti-Vene ühisettevõte TNK-BP pidi oma tegevust Eesti suunal oluliselt koomale tõmbama, jätkas kuulsa transiidiärimehe Gennadi Timtšenko juhitav Gunvor siin täie hooga. Üle kolmandiku Gunvorist kuulub nimelt Venemaa riikliku strateegia instituudi presidendi Stanislav Belkovski väitel president Vladimir Putinile. Majandushuvide deklaratsioon, mille Putin esitas enne Venemaa presidendivalimisi, sellist seost küll ei kinnitanud.
Majandussuhetes, nagu ka transiidis, on Eesti ja Venemaa vahel märgata siiski mõningaid paranemismärke. Näiteks tänavu veebruaris võttis Eesti Raudtee Venemaalt vastu 20 rongi ööpäevas, see on selgelt parem tulemus, kui oli eelnenud pooleaastase jahedusperioodi keskmine.
Euroülikooli professori Leonid Karabeškini väitel tajub Venemaa oma varasema konfliktidele suunatud välispoliitika vähest efektiivsust ning teeb nüüd panuse naabrite juures majandusliku mõjukuse suurendamisele.
Vastupidiselt halvimatele ootustele suurenesid Venemaale tehtavad Eestist pärit otseinvesteeringud eelmisel aastal 5,3 miljardi kroonini – 2006. aastaga võrreldes 1,5 miljardi krooni võrra. Venemaa osatähtsus Eesti välisinvesteeringute portfellis vähenes tervikuna siiski 8,5 protsendini, võrreldes 2006. aasta lõpu 8,9 protsendiga.
Huvi kasvab
Venemaa otseinvesteeringutes Eestisse valitses suhteline rahu: kasv oli kõigest 0,6 miljardi kroonine, mis tegi kogumahuks 4,5 miljardit krooni. Kuid Vene kapitalile on olnud läbi aastate iseloomulik tegutseda kolmandate riikide kaudu. Praegu võib oletada, et kasvab Venemaa investorite huvi Eesti energeetikasektori vastu, sest idanaabri majandusanalüüs ennustab Balti riikidele pärast Ignalina tuumajaama sulgemist suurt elektrienergia defitsiiti.
