Läti valitsus võib investeerida Airbalticusse kavandatust vähem raha
Minister ütles pärast kabinetiistungit peetud pressikonverentsil, et välistatud ei ole ka lennufirma eraaktsionäri Baltijas Aviacijas Sistemas (BAS) asendamine uute aktsionäridega, kui firma satub rahalistesse raskustesse, kirjutas BNS.
"Ma loodan väga, et Airbalticu puhul on võimalik tagada selle toimimine väiksemate investeeringutega. Ma ei välista, et teised erainvestorid võivad huvituda Airbalticust ja asendada olemasolev investor," ütles Vilks.
Ministri sõnul võib nimetatud erainvestori asendamine tulla kõne alla, kui kriminaaluurimise alla sattunud Läti hoiupanga Latvijas Krājbanka võimalik sulgemine tekitaks BAS-ile rahalisi probleeme.
Vilks keeldus rääkimast võimalikest uutest investoritest.
"Mina ei ole nende protsessidega seotud, selle küsimuse peaks esitama transpordiministeeriumile, kuid ma ei välista sellist varianti," ütles ta. "Arvan, et sellekohane töö käib juba. See on piisav avapauk. Ettevõte on piisavalt huvipakkuv - (tegemist on) osalisega regionaalsel mõõtkaval."
Minister väljendas veendumust, et riik investeerib Airbalticusse veel sel aastal.
Vilks avaldas ka lootust, et Leedu valitsus ei asu Lätit ja Airbalticut "agressiivselt kohtlema" ega nõudma laenuraha tagasi.
Latvijas Krājbanka on Airbalticu ja ühtlasi BAS-i suurim kreeditor.
Ministeeriumi kantsler Anrijs Matiss on varem öelnud, et lennufirma vajab raha lennukite liisimise makseteks ja lennujaamamaksudeks ning muuks otstarbeks. Firma soovib raha jooksvate kulude katteks, mitte laenu tasumiseks.
Sõlmitud kokkuleppe kohaselt on valitsus ja BAS kohustunud lennufirmasse investeerima 30 miljonit latti ja edaspidi veel 70 miljonit.
