Varem on devalveerimise kuulujutte ümber lükanud Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs, aga ka peaminister Ivars Godmanis, kirjutab Läti äriportaal Biznews.

Kuulujuttudega rahvusvaluuta kursi järsu kukkumise kohta pole ainult Lätis kokku puudutud, vaid ka teistes riikides, mis on finantskriisist kannatada saanud.

Nii näiteks Venemaal kirjutas press oktoobri keskel sellest, et rubla langeb kuni 40 rublani lati eest (18,06 krooni; Eesti keskpanga kurss on 22,06 krooni). Novembris alustas Vene peaprokuratuur kampaaniat nende väljaannete vastu, kes paisutavad finantskriisi suurust üle.

Rahvusvaluuta kursi alandamine võib aidata riikidel saada hakkama kaubandusdefitsiidiga, samuti aidata nii sise- kui välisturule orienteeritud tootjaid. Teisest küljest viib see samm majanduse sõltuvusse välisvaluutast ning tekitab turul ebastabiilsust.

Baltimaid peetakse enim rahanduskriisist kannatada saanud Euroopa riikideks. Läti, Leedu ja Eesti majandused on suurel määral sõltuvuses väliskapitalist ja –toormest.

Kapitali väljavool on viinud selleni, et maailma suurimad reitinguid andvad agentuurid on Baltikumi reitinguid langetanud.