Elanike ning Alko 1000 esindaja Oskars Kotans ütles, et plaanitav samm võib väga halvasti mõjutada piiriäärsete alade tööhõivet. „ „poodides töötavad terved perekonnad. Kujutage endale ette, kui töö kaotavad mõlemad vanemad, mida see perekonnale tähendab? Kuidas nad lapsed kooli saadavad,“ küsis Kotans.

Ta viitas asjaolule, et kaupluse müüjad on nii töötingimuste kui palgaga rahul. Kui aga aktsiisi tõsta, siis kaovad Vidzeme regioonis 150 töökohta ning alkoholimüüjad lähevad pankrotti. Kotansi sõnul läheb nende ettevõtete pankrot Lätile maksma 1% SKPst ehk 367 miljonit eurot.

Läti rahandusministeeriumi esindaja kinnitas Delfile, et alkoholiaktsiisi tõstmise otsust ei langetanud mitte praegune Arturs Krišjānis Kariņši, vaid eelmine, Māris Kučinskise valitsus, mis kinnitas maksureformi ning rea kompensatsioonimehhanisme.

Ministeeriumi esindaja lausus, et 2020. aastal plaanib rahandusministeerium kange alkoholi aktsiisist saada riigikassasse 222 miljonit eurot ning lisaks 59 miljonit eurot õlleaktsiisi. Läti maksuameti andmetel moodustab piirikaubandus vaid 16% riigi alkoholiturust. Rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt läheb aktsiisi tõstmine ning piirikaubanduse kadumine riigile maksma 70 miljonit eurot. Sestap ei ole ministeerium nõus meeleavaldajate väidetega, et aktsiiside tõstmine läheks maksma 1% SKPst. Eriti kui arvestada, et sellel aastal laekub riigikassasse aktsiisimaksu umbes 218 miljonit eurot.