Lätlased ja norralased madistavad Teravmägedel krabipüügi pärast

 (1)
Lätlased ja norralased madistavad Teravmägedel krabipüügi pärast
LumekrabiFoto: Scanpix/ Reuters

Enne kui Euroopa Liidu laevad võivad Norra Teravmägede juures lumekrabisid püüda, peavad nad Norralt loa hankima, leidis Norra ülemkohus. Ühtlasi muudab see ka EL riikidel raskemaks piirkonnas nafta otsimise.

Kohtuotsus oli vastuseks ühe Läti kalandusfirma trahvi vaidlustamisele, mis määrati mullu Teravmägede kandis lumekrabide püügi eest.

Probleem tõstatus, kuna olenevalt sellest, kas lumekrabisid peetakse merepõhja elukateks või rohkem kala moodi käituvateks elukateks, oleneb see, kes vastutab nende varude kaitse ja püügilubade andmise eest. Kanadast Jaapanini on lumekrabide liha hinnatud delikatess, kirjutab Reuters.

Läti ettevõte SIA North Star vaidles, et krabisid tuleks käsitleda piirkondlike kalanduslepete alusel, mis on sõlmitud näiteks Euroopa Liidu ja Venemaaga. Ettevõte teatas, et neil on olemas kehtiv Euroopa Liidu luba. Läti ettevõte lisas, et vastavalt 1920. aasta rahvusvahelisele leppele on Norra kohustatud andma teistele riikidele ligipääsu Teravmägede ümbruse vetele. Lepe andis Norrale Teravmäed, kuid allkirjastanud maad tohivad kasutada Teravmägesid ja selle ümbrust äriliseks tegevuseks. Näiteks Venemaal on Teravmägedel söekaevandus.

Oslo hinnagul käib jutt vaid meresaaduste püüdmisest kitsas 12-miili ulatuses ümber Teravmägede.

Kohus leidis ka, et Läti ettevõtte poolt lumekrabide püük on üldse Norra seaduste alusel ebaseaduslik tegevus, olenematta Teravmägede leppest.