Lätlased kardavad lati devalveerimist ning ostavad valuutat kokku

 (7)
Lätlased kardavad lati devalveerimist ning ostavad valuutat kokku
Rauno Volmar

Läti võimud on mures kuulujuttude levitamise pärast ja otsivad paanika tekitajaid.

Eelmise nädala lõpus alanud ja eile jätkunud valuutaostupaanika tulemusel lõppes näiteks Tavidi valuutavahetuskontorites Lätis eile kella kolmeks välisvaluuta otsa. Biznes & Baltija hinnangul kardavad lätlased lati devalveerimist.

Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming ütles, et hetkeks oli neil eile valuuta tõepoolest otsas. Valuutanõudluse vähenemist eile näha ei olnud. “Väga palju on valuutat tellitud ja ostavad nii eraisikud kui ka teised valuutavahetuspunktid. Osa inimesi on hakanud investeerimiskulda ostma, mis on ju tegelikult veelgi stabiilsema väärtusega.”

Kõik algas 10. veebruaril ajalehes Diena ilmunud artiklist, kus Riia majandusülikooli teadur Morten Hansen ütles, et Läti latti tuleb devalveerida, kui inflatsioon jätkub praeguses tempos. Sellele avaldusele reageeris kiiresti Läti Pank. “Tahaksin meenutada, et riigivaluuta nominaalväärtust saab alandada ainult Läti Pank. Aga meil ei ole praegu sellist plaani. Lati devalveerimine võib viia hindade tõusuni, mis ei oleks kellelegi kasulik,” märkis Läti Panga president Ilmars Rimsevics.

Sõnum levis SMS-iga

Eile sekkus ka Läti peaminister Aigars Kalvitis, kes oli mures lati devalveerimise alusetute kuulujuttude leviku pärast. Peaministri pressiteenistus teatas, et kuulujutte levitatakse meelega avalikkuse eksitamiseks ja riiklik julgestusteenistus tegeleb juttude edastajate otsimisega. Lõpuks anti ka teada, et inimeste hulgas levisid SMS-sõnumid, mis ennustasid lati devalveerimist.

Seotud lood:

Raoul Lättemäe Eesti Panga keskpangapoliitika osakonnast ütles, et Balti riikide majandusnäitajad on sellised, mida võiks kadestada enamik maailma riikidest. “On selge, et praegune Baltikumi kiire majanduskasv aeglustub järk-järgult. Vahetuskursi devalveerimine ei ole aga see võluravim, mis seejuures majandust toetab. Fikseeritud vahetuskursile tuginev rahasüsteem on kõigis kolmes Balti riigis vastu pidanud nii paremates kui ka keerulisemates olukordades ning selle muutmine pole mingil juhul vajalik.” Eesti Panga avalike suhete juht Janno Toots lisas, et eeldatavasti on tegu avalikkuse emotsionaalse reaktsiooniga. “Meenub juhtum 2006. aasta sügisest, mil ennast Euroopa Komisjoni konsultandiks tituleerinud Passila asjatundmatu artikkel devalveerimisest leidis täiesti tühjalt kohalt omajagu võimendust.”

Kommentaar

Hardo Pajula

SEB Eesti Ühispanga analüütik

Arvan, et ärevust Läti valuuta ümber ei tohiks esialgu üle tähtsustada.

Kui vaatame viimastel aastakümnetel toimunud devalveerimisi, siis tegelik surve kursile tuleb ikkagi pankadevahelistelt rahaturgudelt väga suurte mahtudega tulevikutehingute kaudu.

Laiemas plaanis on aga Lätis toimuv muidugi esimeseks tõsiseks märgiks, et siinsetesse edulugudesse hakkavad ilmuma tõsised mõrad.