Lätlaste saamatus korruptsiooni ohjeldamisel paneb Eesti pangad kannatama

 (9)
Lätlaste saamatus korruptsiooni ohjeldamisel paneb Eesti pangad kannatama
Tallinna vanalinnFoto: Andres Putting

LHV Pank teatas klientidele, et lõpetab alates juulist USA dollarites maksete vahendamise, sest senine partner Deutsche Bank otsustas koostöö peatada.

LHV kliendile tähendab see, et enam ei saa USA dollarites väljuvaid makseid teostada ja laekuvaid makseid vastu võtta, kuid tegelikult räägib see otsus märksa suuremast probleemist kogu Eesti panganduse jaoks.

"Korrespondentpanganduse turg on hetkel väga keerulises seisus, kus paljud pangad, nagu ka meie pikaajaline partner Deutsche Bank läbi SEB Panga, on tugevalt teenust piiramas ennekõike just USA dollari osas," selgitas LHV Panga jaepanganduse juht Andres Kitter.

"Selle trendi põhjuseid on mitmeid, kuid peamiseks põhjuseks on üha karmistuvad rahapesu tõkestamise ja tunne-oma-klienti (Know Your Customer - KYC) nõuded pankadele," lisas ta.

Nende nõuete täitmisega kaasnevad suured kulud ja riskid ning seetõttu on valinud nii mõnedki pangad lisaks Deutsche Bank’ile investeeringute tegemise asemel hoopis teenuse sulgemise tee.

"Kuigi Eestis on väga hästi toimiv pangandussüsteem ja rahapesu riskihinnang on ülimalt madal, siis on mitmel Läti pangal tõsiseid probleeme rahapesuga ja paraku kiputakse endiselt Baltikumi ühe regioonina käsitlema. Seetõttu kannatab Eesti ja Eesti pangandus Läti probleemide pärast," ütles Kitter.

Seotud lood:

LHV kinnitusel töö uue partneri leidmiseks käib.

Eesti panku "mustades nimekirjades" ei ole

Keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo ei ole selles küsimuses vahetult korrespondentteenuse osapooltega suhelnud, mistõttu ei ole neil võimalik LHV poolt dollarimaksete teenuse pakkumise lõpetamist ja selle põhjusi kommenteerida.

Siiski tõdeb rahapesu andmebüroo juht Madis Reimand, et rahvusvaheliste suurpangad käsitlevad Baltikumi tihtilugu ühtse regioonina.

"Regulaatorite tõsine tähelepanu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise reeglite täitmisele ning selle valdkonna puudujääkide eest korrespondentpankadele määratud suured trahvid on tinginud nende poolt suuna võtmise riskide vähendamisele," selgitas ta.

"Korrespondentpankade poolt piirangute seadmise üheks oluliseks ajendiks siin piirkonnas on Läti pangandussektori probleemid, mis ühtse Baltikumi kuvandi tõttu paraku ka Eesti finantssüsteemi mõjutavad," ütles Reimand.

Rahapesu andmebüroo andmetel ei ole Eesti pangad kantud nn mustadesse nimekirjadesse ning korrespondentpankade teenuste kasutamise võimaluste piiramine ei ole sellega seotud.

Moldova juhtum ja Läti hädad

Läti on juba aastaid silma paistnud kui riik, kus rahapesu on suureks probleemiks. Kõige monumentaalsem näide lõunanaabrite probleemidest selles valdkonnas on möödunud aastal avalikuks tulnud Moldova riigivargus. Läti pankade otsesel osalusel kõrvaldati kolmest Moldova finantsinstitutsioonist ligi miljard dollarit ehk umbes 1/8 riigi SKT-st.

Ühendriikide suurpank JPMorgan teatas 2014. aasta veebruaris, et lõpetab Lätis dollariarvelduste teenindamise, kuna rahapesuga kokkupuutumiseks on risk liiga suur.

Mullu oktoobris avaldas OECD erakordselt kriitilise raporti lõunanaabrite korruptsioonivastase võitluse nõrkuse kohta, milles peatuti pikalt Läti pangandusega seonduvatel probleemidel.

Käesoleva aasta alguses pani ameti maha Läti Finants- ja Kapitaliturgude Komisjoni juhi Kristaps Zakulis. Tema lahkumisele eelnes kõva kriitika OECD ja USA poolt, kes osutasid Läti saamatusele finantsjärelevalve alal ning arvukatele skandaalidele pangandussektoris.