Lätlaste sadamad kihutasid Eestist tuhinal mööda
Tallinna sadama kaubakäive kukkus eelmisel aastal viiendiku võrra, samal ajal kui suurimad konkurendid Riia ja Ventspils kokku kasvasid pea kümnendiku võrra. Läbi Eesti veeti kokku 36 miljonit tonni Venemaa transiitkaupu, Läti teenindas aga ligi 67 miljoni tonni suuruse kaubakoguse.
Tõenäoliselt korvamatu tagasilöögi põhjustas Euroopa juhtiva naftaärimehe Gennadi Timtšenko otsus täita ennekõike talle Ust-Luuga sadamas kuuluv Gunvori naftaterminal.
Läti sadamad kasvatasid nii naftatoodete kui ka söe läbivedu, kuid nende kaubakoguste puhul polevat tegu Eestist üle meelitatud kogustega. „Eesti suunas kehtivad endiselt Venemaa raudteel kallimad tariifid ning lätlased on seetõttu juurde võitnud uusi kaubakoguseid, mis võrdsete konkurentsitingimuste korral oleksid tulnud meile,” selgitas Tallinna sadama kommertsdirektor Erik Ringmaa.
Tänavune aasta kujuneb Tallinna sadamale Ringmaa hinnangul kaubamahtude poolest mullusega samaväärseks. Masuudikogused võivad veel väheneda, kuid nende asemel loodetakse saada uusi naftatooteid ja konteinervedusid.
Tõmbab nafta ära
„Tehnilistest probleemidest hoolimata võib Ust-Luuga terminal ka tänavu Eestist naftavoogusid ära tõmmata, mistõttu nn energiakaupade sektoris kasvu pole loota,” ütles transiidiekspert Raivo Vare. „Seevastu keemiakaupades, nii vedelate kui ka pulbriliste väetiste poolest oli eelmine hea aasta. Siin võib kasv jätkuda.”
Eesti suurima naftatoodete terminali Vopak E.O.S-i omanikud näevad ees senise ärimudeli muutumist, millega hakatakse teenima naftatoodete pikaajaliselt ladustamiselt, mitte praegu valdava läbiveomahu pealt. „Läänemere-äärsed sadamad omandanud veelgi suurema rolli kasvavate nafta ja naftatoodete ekspordivoogude teenindamisel,” selgitas ettevõtte pressiesindaja Olga van Kampen.
Väga eduka tulemuse saavutas mullu Sillamäe sadam, kes kasvatas kaubamahtusid 2011. aasta 4,9 miljonilt tonnilt 6,5 miljoni tonnini. „Näeme Sillamäel kasvu ka edaspidi, eriti just konteinerkaupade arvelt, mille terminal valmib tänavu aasta lõpus,” rääkis ettevõtte turundusjuht Andrei Birov. „Loodame tulu võita just Ust-Luuga konteinerterminali naabruse abil, sest sealsetel klientidel on kasulik omada kõigest 50 meremiili kaugusel asuvat terminalipartnerit Euroopa Liidu territooriumil.”
Pole otsesed konkurendid
Leedu sadamad Klaipeda ja Butinge kaotasid kaubaveomahust samuti kokku ligi neli protsenti. Kuid need ettevõtted pole Lätile ja Tallinna sadamale otsesed konkurendid, sest Venemaa transiitkaup moodustab vaid kümnendiku leedulaste tootmismahust. Enamik Leedu transiiti pärineb Valgevenest ja Ukrainast.
Eestile kahjulikke muutusi transiidiäris nägid Venemaa logistikafirma, toonase Severstaltransi juhid ette juba viis aastat tagasi, kui nad asusid siinseid naftaterminale E.O.S-iga liitma. Hoogu andis muudatustele ka nn pronksiöö, mille ettekäändel piiras Venemaa raudtee Eestit läbivaid kaubaronge. Pingelistest suhetest hoolimata kasvas Eestis transiit kuni 2010. aastani.SadamadBalti riikide sadamate kaubaveomahud miljonites tonnides
| 2012 | 2011 | |
| Eesti | 36 | 41,4 |
| Tallinna Sadam | 29,5 | 36,5 |
| Sillamäe | 6,5 | 4,9 |
| Läti | 66,5 | 62,5 |
| Ventspils | 30,4 | 28,4 |
| Riia | 36,1 | 34,1 |
| Leedu | 43,7 | 45,5 |
| Klaipeda | 35,2 | 36,6 |
| Butinge | 8,5 | 8,9 |
| Allikas: Eesti Päevaleht | ||
