Laubre teeb Eesti laulud maailmas rahaks
Milline on Laubre “kontsern” praegu?
Mõni aasta tagasi fikseerisime meeskonnaga üsna täpselt, millega edasi läheme. Need valdkonnad on Eesti ja Baltikumi muusikakirjutajate loomingu turustamine, muusika produtseerimine ja artistide manageerimine.
Saadav tulu võiks korvata aastaid tehtud investeeringud. Praegu meil laene enam põhimõtteliselt ei ole, kulud katame igapäevasest majandustegevusest.
Ka kontsertide korraldamisega tahame edasi tegeleda, sest aastatega on maailmas tekkinud tõsine lojaalsete suhete võrk, mida oleks lollus ära visata. Samas pole ma ise väga suur kontsertide korraldamise fanatt.
Kuidas Eesti muusikaga muusikatööstuses miljoneid teenida?
Hea lugu teenib raha elu lõpuni. Teiste hulgas esindame me näiteks Vaiko Eplikut, keda pean kõigi aegade parimaks laulukirjutajaks Eestis. Meil on asutatud tütarfirma Rootsis ja kohe-kohe loomisel ühistegemised taanlaste, sakslaste ja inglastega.
Kellele Eesti muusikat müüa, kes on sellest huvitatud?
Maailmas otsivad iga päev lugusid tuhanded artistid, filmid, reklaamid. Maailma 500 TOP artisti teevad täna oma plaate ja otsivad neile lugusid, olgu staar kui suur tahes. Usume, et lähemal ajal juhtub see, kus saame mõne staari plaadile või filmi mõne Eestis loodud hiti.
Kui elav on huvi Eestist pärit laulude vastu?
Oleme juba 3–4 aastat asjaga tegelenud. Iga nädal saadame kümmekond demoesitlust väga suurtele tegijatele: agentuuridele, plaadifirmadele, muusikatootjatele. Eplik tinistab kitarriga uusi lugusid, mina koos kahe produtsendiga vormin neid. Teeme loost terviknägemuse ja saadame demona ära. Meil on kataloogis hetkel üle 500 loo ja see arv kasvab.
Seni on vist enim raha teenitud Padari ja Bentoni Eurovisiooni võidulauluga “Everybody”?
Eurovisioon ei ole muusikatööstuses tõsine asi ja tegijad hoiavad sellest kõrvale. Eesti popautoritest ja artistidest on enim välismaal raha teeninud Maarja Liis. Ta on ka oma lugude autor, seepärast teeninud ka kindlasti rohkem kui näiteks Vanilla Ninja, kes ei ole oma lugusid ise loonud. Ja kuigi näiteks Sven Lõhmus ja Smilers on väga nõutud autorid kohalikul turul, puudub mul ettekujutus, kuidas nende loomingut saaks müüa väljapoole. Otsin tikutulega häid laulukirjutajaid taga.
Kuidas sattusite muusika- ja meelelahutusärisse?
1980. aastal möllasin Siberis Nõukogude sõjaväe raketibaasis täie rauaga. Enne seda olin koolibändiga NB 78 päris edukas. Pioneeride palee ansamblina teenisime kiitust ja tunnustust. Pärast sõjaväge hakkasin asjaga professionaalsemalt tegelema, siis tekkis selline bänd nagu Proov 583.
Aga kontserdiäri?
1980-ndatel tegime koos soomlastega Kadrioru hallis mingi Soome-Eesti lalalaa... täpselt ei mäleta. Seal esinesid Ivo Linna, Rock Hotel, 7 Meel ja mingi lahe Soome punt. Esimene tõsine lääne artisti kontsert oli aga 1994. aastal – Kim Wilde. Selleks kontserdiks võtsime Era pangast laenu intressiga üle 30 protsenti aastas. Lisaks olin tänaseni edukalt tegutseva IS Music Teami üks asutajatest.
Sellest ajast olete riburadapidi artiste esinema toonud. Millised projektid on olnud rahaliselt tulusamad, millistega on enim põrutud?
Kõige kurvem lugu oli Rolling Stonesi kontserdiga 1998. aastal. Me ei suutnud ette näha 1997. aasta börside kokkukukkumist, millega ka meelelahutusturg kukkus ligi 50 protsenti.
Eesmärk oli müüa 40 000 rollingute piletit ja esimese nädalaga müüsime 15 000. Super!
Ent siis käis börsipauk ja järgmise nelja kuuga müüsime kokku 10 piletit. Et mitte varasemaid piletiostjaid petta, ei lasknud me hinda alla ja eesmärgist jäi lõpuks puudu 6000 piletit.
Ja tulusaim projekt?
Michael Jackson 1997. Kui palju teenisime, seda ei ütle.
Tänaseks on müüdud nii Sunset kui ka ka Decolte – mõlemad kuulsad ööklubid. Lisaks olete müünud osaluse IS Music Teamis. Kas tulusatest projektidest on tulnud loobuda, et katta varasemaid võlgu?
Ka seda. Täna majandame vaid klubi Africat Haapsalus. Kui algusaegadel oli see kultuskoht ja ülitulus äri, siis nüüd, kuigi Haapsalus käib palju Soome turiste, ei ole kohaliku elu areng kahjuks olulisi edasihüppeid teinud ja praegu ei saa sealset äri algusaegadega enam võrrelda. Noored lahkuvad Haapsalust. Lisaks sai müüdud kunagi Eesti suurim kommertsraadiokett Raadio B3, ka seda ei suutnud me lõpuni arendada. Nüüd on see Raadio Elmar – Eesti suurim eraraadio. Meil oli hea idee, kuid ei suutnud õigeid tiime luua.
Ja see väike firma korraldab kontserte vaid hobi korras, kui tuju tuleb? Eestlased nõuavad ju suuri nimesid – Madonna jt.
Omal ajal, kui tõime maale suuri artiste, siis vingusid paljud, et mis nimed, keda huvitab, kamoon Edaspidi teeme seetõttu nii palju kontserte, kui arvame, et läheb edukalt. Me ei võta riske ega täida sotsiaalset tellimust. Oli aeg, kui tõime palju artiste, ent turg ei kannatanud välja, saime avalikkuselt tappa, nii et veri lendas. Nüüd jääme ootereiimile, kasvatame inimeste isu.
Laubre: süüdistuse põhjustas maksuameti tegematajätmine
Lauri Laubret süüdistati selles, et kuus tema juhitavat ettevõtet jätsid aastatel 1996–2001 riigile käibemaksuna tasumata 12,4 miljonit krooni.
Süüdistuse järgi jätsid Laubre firmad kontsertide ja ööklubide piletite pealt käibemaksu deklareerimata, käsitades neid käibemaksuvabana.
Prokurör Laura Vaigu sõnul käsitati ööklubide pileteid riiklike teatritega võrdselt. Esimese astme kohus on Laubre õigeks mõistnud, ent prokurör lubas otsuse igal juhul edasi kaevata.
Laubre sõnul põhjustas vaidluse aga maksuamet. "Tegime korduvalt järelepärimisi, ent maksuamet ei suutnud nelja aasta jooksul seadusele konkreetset tõlgendust anda ega selles küsimuses mingit seisukohta võtta."
Alles 1999. aastal, pärast seda kui Laubre firmades oli neli aastat piletitelt käibemaks kogumata ja arvestamata jäetud, deklareeris Laubre sõnul maksuamet, et neid pileteid ei saa müüa 0-protsendilise käibemaksumääraga.
"Asju tuleb käsitleda nii, nagu nad toona olid, mitte nii, nagu nad nüüd paistavad," ütles Laubre. "10 aastat tagasi oli kõik teistmoodi, seadused ei olnud veel tasemel, suhtumised olid teised ja loomulikult olime ka ise kogenematumad."
Laubre sõnul tõlgendasid sama moodi 1990-ndate keskel käibemaksuseadust 4–5 firmat. "Kõlab väga efektselt, et tegime ööklubis teatrit, ent see on puhas demagoogia, me pole seda kunagi väitnud," ütles Laubre.
Alles 1997. aastal etendusasutuste seaduse rakendumisega püüti tema sõnul etenduste ja teatrivaldkonda üldse seaduslikult käsitlema hakata.
"Tänapäeval optimeeritakse makse korraldades kontserte mittetulundusühingute kaudu. Kas see on siis ausam tee?" küsis Laubre.
