Lauluväljaku raadiotorn võib Rammsteiniks ajutise kasutusloa saada

 (2)
Lauluväljaku raadiotorn
Lauluväljaku raadiotornFoto: Andres Putting

Tallinna lauluväljaku raadiotorni ehitus on lõpusirgel, lauluväljaku juhataja Riho Rõõmuse sõnul võib parimal juhul torn kasutuses olla juba 11. juunil Rammsteini kontserdil.

"Ehitus on lõppjärgus, järgmise [selle - toim.] nädala lõpuks peaks olema valmis. Jäänud on veel nipet-näpet tööd," ütles Rõõmus Ärilehele.

Ehitustööde lõppedes peab aga torn saama veel ka kasutusloa, mida on hädasti vaja hiljemalt laulupeo alguseks 30. juunil.

"Dokumente valmistame ette, eks siis saab luba taotlema hakata, kui kõik ehitustööd valmis on. Seda tuleb siis väga intensiivselt ajada, loodame ametkondadelt head koostööd," tunnistas Rõõmus. Kui luba tähtajaks ei saada, on vaja leida ajutine lahendus. "Minu teada on juriidiliselt selline vorm olemas, et antakse ajutine kasutusõigus veel mitte valminud objektile."

Samasuguse eriloa taotlemist kaalubki lauluväljak juba Rammsteini kontserdiks.

Kuigi 1960. aastal valminud raadiotorn pole ülemäära suur ehitusobjekt, on selle remondi pannud venima segadused hankevõitja ümber.

6. jaanuaril teatas Rõõmus, et raadiotorni rekonstrueerimise riigihanke võitsid ühispakkujad Riito Ehitus ja Sand Ehitus. Pakkumuse summaks oli 363 000 eurot. Seejärel avaldas Ärileht aga raadiotorni pakkumuste avaliku protokolli, millest selgus, et Riito oli teinud üüratu alapakkumuse. Näiteks selgus, et odavuselt teine pakkumus oli juba 25% kallim Riito omast ning kõigi seitsme hankel osalejate pakkumuste aritmeetiline keskmine oli 37% kallim kui Facio järglaste summa.

Riito Ehitus AS kohta algatati saneerimismenetlus detsembri alguses, sest ettevõte on ligikaudu 200 alltöövõtjatele 2,5 miljonit eurot võlgu. Riito Ehitus AS asutas 2010. aastal kurikuulsa Facio Ehituse juhatuse liige Toomas Tromp ning firma võlad on suuresti pärit üliodavatest riigihangetest, mille tõttu ei suudetud enam alltöövõtjatele maksta.

13. jaanuaril lükkas Rõõmus käskkirjaga Riito ja Sandi pakkumuse tagasi ja kuulutas uueks võitjaks Tarrest LT OÜ 487 000-eurose pakkumuse. Tarresti suunas jätkus Rõõmusel nüüd ka kiidusõnu, ehituse venimises nägi ta süüd aga ka torni kunagistel ehitajatel.

"Ehitajaga oleme hästi rahul, sest vana ümbertegemine on olnud väga keeruline. Tol ajal ehitati väga nigelalt, kiirustades, osasid asju ka lihtsama vastupanu teed minnes. Materjale kindlasti varastati, segud polnud nii rammusad, nagu oleks pidanud olema. Üks tsemendikott läks objektile, üks ülemuse suvilasse," märkis Rõõmus.

"Et lagesid sirgeks ajada, üks võimalus oleks olnud krohvida kilogrammide kaupa. Aga kui küproktahvliga jällegi sirgeks ajada, oleks lagi tervikuna nii palju madalamaks muutunud, et kahemeetrine inimene oleks vaat et peaga laes olnud. Sellised probleemid siin natuke ehitust venitasid," tõi Rõõmus näiteid.

Raadiotornis asuvad muuhulgas ka Elisa, Swedbanki ja Telia optilised kaablid, mis võimaldavad saadete edastamist. "Need tekitasid ehitajale kõvasti peavalu. Tuli leida uued lahendused, kuidas need viia maapinnakorrusele. Andsime selleks ehitajale paar nädalat juurde," sõnas Rõõmus.