Le Peni rahaasjad: kahtlane laen Vene pangast ja sahkerdamine europarlamendis

 (59)
Le Peni rahaasjad: kahtlane laen Vene pangast ja sahkerdamine europarlamendis
Marine Le PenAlain ROBERT/SIPA/Scanpix

Prantsusmaa paremäärmusliku Rahvusrinde partei juht Marine Le Pen on varasemalt tähelepanu püüdnud küsitava laenuga Kremliga seotud pangast ja europarlamendi raha ebasihipärase kasutamisega.

Rahvusrinne laenas 2014. aastal First Czech Russian Bankist (FCRB) 9,4 miljonit eurot, kuid neli aastat hiljem läks pank pankrotti. Panga omanikku ootab arreteerimiskorraldus ja endised Venemaa sõjaväeohvitserid nõuavad pangalt raha. Partei finantsjuht kannab aga iga paari kuu tagant ühele Moskvas elavale naisele 165 000 dollarit, kuigi ei tea, kellele ülekantud raha tegelikult läheb.

Le Pen vajas raha valimiskampaania jaoks, kuid sellest ei piisanud presidendivalimiste võitmiseks 2017. aastal. „Venemaa huvi oli toetada Marine Le Peni," ütles Washington Postile Euroopa Parlamendi liige Aymeric Chauprade, kes enne Rahvusrindest lahkumist oli Le Peni välispoliitikanõunik. „Iga kord kui mõni poliitiline liider soovib muuta Venemaa-poliitikat, on Venemaa huvitatud nende toetamisest."

Kõnealune pank sai alguse ühe Tšehhi riigipanga ja Vene panga ühisettevõttest. 2000. aastate alguses muutus see osaks Venemaa torujuhtme ehitusfirmast, mille lõpuks omandas Putini sõber miljardär Gennadi Timošenko. Pank läks üle ehitusfirma ühele juhatuse liikmele, vene finantsistile Roman Popovile.

Laenu intressimääraks oli kuus protsenti aastas ja lõplikuks tagastamise kuupäevaks määrati 23. september 2019. Le Pen ja teised partei poliitikud tegid venemeelseid sõnavõtte, kuid ei avaliksutanud seda laenu.

Seotud lood:

Prantsuse meediaväljaande Mediaparti uuriv ajakirjanik avastas laenulepingu vaid kaks ja pool kuud pärast selle allkirjastamist, mis põhjustas kriitikatormi ning uurimise Venemaa eraisikute ja Prantsuse paremäärmuslaste rahalistest sidemetest.

Le Pen ütles, et tal ei olnud teist valikut kui välismaalt laenu võtta, kuid ta ei nõustunud, et raha oleks kuidagi mõjutanud tema poliitilisi vaateid.

Europarlamendi raha

Möödunud aasta juunis otsustas Euroopa Liidu Kohus, et Le Penil tuleb maksta Euroopa Parlamendile tagasi ligi 300 000 eurot, mis ta oma assistendile maksis.

Pärast Euroopa Pettusevastase Ameti (OLAF) uurimine, mis tuvastas, et Rahvusrinde juht kasutas europarlamendi raha ebasihipäraselt, nõudis Euroopa Parlament 2017. aastal, et Le Pen raha tagasi maksaks. Paremäärmusliku erakonna juht pöördus seejärel kohtusse väites, et OLAF on poliitiliselt kallutatud ning et hoopis ametit ennast peaks uurima.

Samuti nõuti Le Penilt, et ta tagastaks oma ihukaitsjale makstud töötasu. Le Pen, kes oli europarlamendi liige vahemikus 2009-2017, maksis ihukaitsjale üle 9000 euro kuus ja Euroopa Parlament nõudis tagasi 41 554 eurot.