Leedo andis Leedo kohta sisse pankrotiavalduse ja nüüd on ohus ühe hanke teenindamine. Viimsi vallal on siiski neli varianti

Viimsi valla alla kuuluv Eesti kõige põhjapoolsem aastaringse asustusega saar Prangli võib jääda täbarasse olukorda. 31. oktoobril lõpeb Kihnu Veeteede leping vallaga ning inimesi peaks vedama hakkama Saaremaa Laevakompanii, kes võitis suve lõpus vastava hanke. Saaremaa Laevakompanii on aga pankrotiohus. Kihnu Veeteed on hanke vaidlustanud. Viimsi vallal on valida praegu nelja variandi vahel.

Mandri ja Prangli hankel võidutsenud Saaremaa Laevakompanii viimase aja saaga kohta on kirjutanud Ärileht seda, et SLK omanik Vjatšeslav Leedo on andnud oma teise firma Holostovi Kinnisvarahaldusega sisse SLK pankrotiavalduse. Seda hakkab menetlema kohus. Niisiis omanik ise arvab, et SLK on pankrotiohus, samas soovitakse vedada inimesi Pranglile ja tagasi.

Pärast hanke võitja välja kuulutamist andis selle kohta vaide sisse teisele kohale jäänud senine vedaja Kihnu Veeteed. Vaie ei puudutanud SLK pankrotiohtu, sest siis puudus selle kohta veel info, küll aga toodi selles välja SLK varasemaid probleeme erinevates hangetes ning ettevõtte võlgad ja kohtuvaidlused. Riigihangete vaidlustuskomisjon otsustas eelmisel nädalal Kihnu Veeteede kahjuks ehk nende meelest oli hankega ja selle võitjaga kõik korras. Ärilehele teada olevalt on Kihnu Veeteed selle omakorda vaidlustanud ja nõudnud ka kaitset selle eest, et Viimsi vald ei läheks SLK-ga lepingusse enne kui asjaolud saavad selgeks.

Vallal on neli varianti

Ärileht uuris Viimsi vallalt, millised on nende võimalused nüüd, kui nad teavad, et SLK olukord ei pruugi olla roosiline. Lisaks on nüüd teada, et hange on veelkord vaidlustatud. Viimsi vald peab lähtuma seadustest. Milliseid võimalusi see neile annab?

Jutt käib ühistranspordi seaduse § 21 lõikest 3, millest tulenevalt on Viimsi vallal nüüd neli võimalust:

Esiteks Kihnu Veeteedega Wrangö lepingu pikendamine samadel tingimustel;

Teiseks Kihnu Veeteedega Wrangö lepingu pikendamine uutel tingimustel;

Kolmandaks reisilaeva omava vedajaga riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes uue otselepingu sõlmimine nende laeva kasutamisega. Lahendamist vajab ka piletimüügi ja broneerimise süsteem;

Neljandaks vedamise kogemustega vedajaga riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest lähtudes uue otselepingu sõlmimine Wrangö kasutamiseks. Lahendamist vajab ka piletimüügi ja broneerimise süsteem. Veeteede Amet peab sõlmima KAT lepingu.

"Lisaks on probleemne ka Wrangö liinile tuleku tähtaeg. Hetkel on korda tehtud üks veovõll, teist võlli tsentreeritakse. Töös on rooli labade ja ballerite sobitamine, töö valmimise tähtaega ei ole teada," ütles Viimsi valla kommunikatsioonijuht Elis Tootsman.

Loe hanke ja SLK kohta lähemalt Ärilehe varasemast loost ja Maalehe artiklist.