Leedo firma otsuse taustal. Kas Saaremaa ja Hiiumaa maaelu on tragöödia äärel?

 (23)
Lehmad, mullikad
Lehmad, mullikadFoto: Sven Arbet

Multiettevõtja Vjatšelsav Leedo firma Pöide AG OÜ läbib saneerimisprotessi (loe sellest siit). Saneerimise käigus, kava ühe osana, on käidud välja see, et senine peamine rahamasin piimakari vahetada lihakarja vastu. Kavas on öeldud, et Saaremaal on piimakarja kasvatamisel suur risk, sest ostjaid on vähe. Suurim neist, Saaremaa Piimatööstus, võtvat ka keskmisest 10 protsenti madalamat hinda. Pöide AG OÜ otsuse valguses selgub, aga, et saarte piimandus vajab abi.

Ärileht võttis ühendust Saaremaa Piimatööstuse juhi Valdis Noppeliga, kes ütles esmalt, et nad ei maksa toorpiima eest 10% vähem kui on Eesti keskmine. Siis aga pöördub jutt kohe laiemale teemale. Noppelil on kurb meel, et üks nende tööstuse omanikühistu on võtnud lõpliku seisukoha piimatootmine Muhu saarel lõpetada.

"Tõsi ta on, et piimandus on nii tootmise kui töötlemise tasandil võrreldes teiste toidutootmise segmentidega tootlusühiku kohta suuremaid ja pikemaajalisi investeeringuid vajav valdkond. Kiire ja kerge raha teenimise koht see kindlasti ei ole, rääkimata investeerimist nõudvas ettevõttes," tõdeb Noppel. Ta lisab, et on tõsiasi, et saartel toimetamine tõstab ühelt poolt oluliselt kulubaasi ja teiselt poolt piirab kogumahtu, mis ei anna ka tööstusele võimalust olla efektiivsuselt samal tasemel mandril tegutsevatega.

Noppelil on hea meel tõdeda, et vaatamata sellele, et saarte piimanduse tulevik on täna tõsiste varjudega, leidub enamuses neid, kes mõistavad tervikahela toimimist läbi arusaama, et piimatööstuse kaotamine Saaremaal oleks Saaremaa ja Hiiumaa maaelule tervikuna palju suurem tragöödia, kui see kaugelt vaadates tundub.

"Vaatamata võimalikele katkestajatele peame võitlust saarte piimanduse tuleviku nimel jätkama. Kindlasti ei suuda me pikka eesmärki täita ilma regionaalpoliitiliste erisusteta, kuid loodame, et ka riigi tasemel tekib võimalikult kiiresti julgus ja arusaam, et mõislikum on toetada saarte piimanduse arengut läbi erisuste kui maksta igavesi inimasustustoetusi, mis iganes vormis ja nimes. Selle veendumuse kinnituseks on teise kvartali drastilsed majandustulemused, mis vaatamata Covidi-poolsetele otsestele mõjudele ei kvalifitseeru paradoksaalsel moel riigi meetmetele," maalib Noppel pildi.