Leedo pumpab oma laevaärist miljoneid välja
Samas teenivad SLK-le laevu ja äripindu rentivad Leedo firmad kasumit ning toetavad võimuparteisid.
Näiteks Leedo firma Holostovi Kinnisvarahaldus rendib SLK-le Kuressaares kontoripinda ning parvlaeva St Ola. SLK maksis firmale mullu 15,5 miljonit krooni.
Holostovi Kinnisvarahaldus on viimasel kolmel aastal teeninud ligi 50 miljonit krooni, Leedo on selle aja jooksul võtnud firmast 18 miljonit krooni dividende. Firma jaotamata kasumi real seisab 38,9 miljonit krooni.
Lisaks sellele on Leedol firma Saare Finants, mis rendib SLK-le parvlaevu Scania, Regula ja Ofelia. Mullu maksis SLK Saare Finantsile üle 25 miljoni krooni. Saare Finants on viimasel kolmel aastal teeninud ligi 36 miljonit krooni kasumit. Selles on jaotamata kasumit 34,5 miljonit krooni.
Nelja Leedo firma laeva eest ning Taanist renditava laeva Viire eest maksis SLK eelmisel aastal renti ligi 38 miljonit krooni. Rendisumma on mõne aastaga peaaegu kahekordistunud.
Leedolt ei õnnestunud eile kommentaari saada. SLK nõukogu esimees Aivar Jõgi ütles, et rendisumma suurenes, kui liinile toodi St Ola.
Jõgi ütles, et kõiki SLK rendimakseid on võrrelnud rahvusvahelised audiitorid. "Nende hinnangul on need kas turul valitsevas määras või alla selle."
Kui keegi pakuks laevu soodsamalt rendile, oleks SLK valmis pakkumist kaaluma. "Aga see pakkumine peab olema väga hea, sest rendime laevu väga hea hinnaga. Rahvusvaheliselt turult rentides tuleks maksta nelja kuu eest sellist tasu, mida maksame praegu aasta eest," ütles Jõgi.
Raha Keskerakonnale
Leedo firma Saare Finants rahastas 2003. aastal enam kui poole miljoni krooniga Keskerakonda. Selle tulemusega oli ta Tallink Grupi, Falcki ja mitme ehitusfirma kõrval üks Keskerakonna suuremaid rahastajaid. Saare Finants andis 200 000 krooni ka Reformierakonnale.
Lisaks kontrollib Leedo SLK-le teenuseid pakkunud ehitusfirmat Saare Erek ning oli omanik firmas Polar Rent. Firma kustutati äsja äriregistrist, ent see on rentinud SLK-le kolm-neli autot.
SLK majandusolukord on läinud firma hinnangul viimastel aastatel raskemaks. Firma kulud on viimase nelja aastaga kasvanud ligi 40 protsenti ja olid mullu 156 miljonit krooni. Kulutused kütusele kasvasid mullu SLK jaoks 12 protsenti ja on sel aastal SLK väitel suurenenud poole võrra. Jõgi sõnul tuleb SLK kulude hindamisel vaadata Eesti keskmise palga tõusu näitajaid viimase viie aasta jooksul, diislikütuse ja metalli hinna tõusu, sadamatasude olulist kasvu jm.
Samas on riik igal aastal SLK-le ka rohkem raha andnud. Nelja aastaga on dotatsioonisummad 60 protsenti kasvanud ja küündisid mullu 83 miljoni kroonini. Viimase kümne aasta jooksul on SLK riigilt saanud 600 miljonit krooni.
SLK piletitulu on nelja aastaga kasvanud peaaegu poole võrra – ligi 90 miljoni kroonini. Mõningatel hinnangutel on Saaremaa liin isetasuv ning sellele polekski dotatsiooni vaja. Ent Jõgi eitab seda.
Ministeeriumil ükskõik, kuidas SLK majandab
Majandusministri nõunik Heido Vitsur andis mõista, et SLK rahakasutus vajab analüüsimist, kuid sellist analüüsi mis sellesse selgust tooks tellida ei saa.
"Riik on sõlminud SLK-ga teenuse ostmiseks lepingu pikaajaliste ja pingeliste läbirääkimiste tulemusel, kusjuures SLK sai vähem raha kui tahtis ja mitte keegi ei ole suutnud pakkuda siiani paremat teenust. Milline on SLK-d teenindavate firmade majanduslik tegevus tervikuna, ei ole meil võimalik teada ja meie lähtume poolte vahelisest kokkuleppest," ütles Vitsur.
Mullu tunnistas ministeerium, et laevakompanii esitab küll eeskujulikult iga kuu riigile dotatsiooni kasutamise aruande, kuid selget ülevaadet, millele konkreetselt raha kulub, ei ole. Läbirääkimistel dotatsioonide üle mingit SLK kulutuste süva-analüüsi ei tehta, otsus langetatakse suurel määral subjektiivselt, väideti ministeeriumist.
Viimati uuris 2000. aastal toonase teede- ja sideministeeriumi palvel SLK raamatupidamist audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers (PWC), kes avastas terve rea ebakõlasid. Eelmisel aastal teatas ministeeirum, et nimetatud probleemid on säilinud.
