Leedu asus olulise tarnega suurendama Venemaa mõju LNG turul

 (30)
Leedu asus olulise tarnega suurendama Venemaa mõju LNG turul
Leedu politsei patrullkaater valvab Klaipeda sadamas seisvat LNG tankerlaeva Independence, mida kasutatakse veeldatud gaasi terminalina.Scanpix

Klaipedasse LNG terminali rajades ausale konkurentsile vilistanud Leedu põhjendas toona oma sammu vajadusega vähendada sõltuvust Vene gaasist, kuid nüüd ostis Venemaalt suure koguse veeldatud gaasi.

Siberis Jamali veeldatud maagaasi tehases valminud partii laaditi Prantsuse Montoire'is laevale Stena Clean Sky ja see suundub nüüd Klaipedasse, kirjutas Kommersant.

Müüjaks oli Total, ostjaks on Kommersanti allika sõnul Leedu riigiettevõte Lietuvos energijos tiekimas, teise allika sõnul aga väetistetootja Achema. Analüütikute sõnul näitab tehing Vene tarnijate kasvavat mõju veeldatud maagaasi turule.

Neljapäeval, 12. septembri hommikul lahkus tanker Stena Clear Sky Prantsusmaal Montoire'i terminalist ja suundus Klaipedasse, pardal Novateki Jamali veldatud maagaasi tehasest peale laaditud maagaasi partii.

Kommersanti turul olevate allikate sõnul on NOVATEKi Yamali veeldatud maagaasi projektist pardal laaditud veeldatud maagaasi partii. MarineTrafficu andmetel seisis Montoire'is Stena Clear Skyga samal ajal Sabetast pärit LNG tanker Yamal Spirit, mis andis pikaajalise lepingu alusel Jamalist pärit veose üle French Totalile.

Total osales tehingus müüjana ja ostjaks oli Leedu energeetikafirma Lietuvos energijos tiekimas, mis alates 9. septembrist kannab nime Ignitis. Ignitis avaldas jaanuaris, et on Totaliga sõlminud lepingu ühe veose tarnimiseks, mis pidi saabuma kolmanda kvartali alguses. Kommersanti allika sõnul on Stena Clear Sky kaubad tõenäoliselt mõeldud hoopis Leedu väetisetootjale Achema.

Total, Achema ega ka Ignitis ei kommenteerinud tehingut.

Tõenäoliselt lisandus Briti tehingukeskkonna NBP hinnapakkumistele väike lisatasu umbes 142 dollarit tuhande kuupmeetri kohta.

Tehingu põhileping on seotud NBP-ga, mille kohaselt saab Leedu gaasi Norra Equinorilt. Künealuste tarnete maht ulatus 2018. aastal 0,6 miljoni tonnini. Tänavu kasvasid Leedus veeldatud maagaasi ostud ajavahemikul jaanuarist kuni augustini 70% ennekõike madalamate hindade tõttu. Vene maagaasi veeldamistehas hakkas mängima olulist rolli väikestele tankeritele kohandatud Novateki tarnetes Loode-Venemaal asuvast Võsotskis sadamast.

Siiani pole Leedu veel saanud Venemaa veeldatud maagaasi suuremahulist saadetist. Samal ajal vähenes Gazpromilt gaasi ostmine esimesel poolaastal vaid 4%, ulatudes 0,73 miljardi kuupmeetrini. Nagu teisedki Euroopa ostjad, kasutavad ka Leedu tarbijad gaasihoidlate täitmiseks praegusi madalaid gaasi hindasid.

Tehingud, mille käigus veeldatud maagaasi laaditakse ümber ja algse lasti edasi müümine on turu uus reaalsus, ütles Skolkovo energiakeskuse tegevdirektor Vjatšeslav Mištšenko. Ta rõhutas, et iga selline tehing tähendab iseenesest ainult müüja ja ostja huvide kokkulangemist ning sellest ei ole võimalik pikaajalisi suundumusi tuletada. Kuid sellised tehingud annavad tunnistust Venemaa veeldatud maagaasi kasvavast rollist Euroopa varustamisel.

Leedu avas veeldatud maagaasi terminali 2014. aastal, põhjendades seda vajadusega vähendada sõltuvust Vene maagaasist. Eelnevalt oli Leedu korraldanud rahvahääletuse, millega loobus viimasel hetkel uue tuumajaama rajamisest. Tekkinud energiadefitsiidi katmiseks oli ainus võimalus energia impordi suurendamine Venemaalt.

Samal ajal oli Euroopa Komisjonis raskete debattide ja reeglitest lähtuva riikide omavahelise konkureerimisega saavutatud otsus, et Balti riikide energiasõltuvuse tagamiseks rajatakse regionaalne LNG terminal Paldiskisse.

Ränga energiadefitsiidiga ja Venemaa üha suurema mõjuga silmitsi seisnud Leedu selgitas siis, et toob ajutiselt suure Klaipedasse LNG tankeri Independence, mida hakatakse kasutama ujuva terminalina. Kuid siis teatas Leedu, et selle laeva näol ongi tegemist regionaalse terminaliga, mille kõrval pole enam kohta Alexela poolt Paldiskisse kavandataval terminalil.

Äsja ametisse asunud ja poliitiliselt kogenematu peaminister Jüri Ratas lasi ennast 2017. aastal, kui Eesti täitis Euroopa eesistuja rolli, üle mängida toonasel Leedu kogenud peaministril Saulius Skvernelisel. Ratas teatas, et on nõus ammu lõpetatud regionaalse terminali arutelu Eesti, Läti ja Leedu valitsuste vahel taas avama. Skvernelis survestas toona Ratast viitega, et LNG teemal järele andmine võiks teha lõpu Leedu poolt harrastatud kaigaste kodaratesse pildumisele Rail Balticule.