Leedu energeetikaminister andis Juhan Partsile vastulöögi
Leedu mõistab hukka Eesti plaani hiilida oma tarbijate kaitsmiseks mööda ühisest elektriturust põhjendusega, et ei olda rahul sel aastal toimunud järskude hinnahüpetega, vahendab Bloomberg.
„Kui kauplemisel võetakse kasutusele Nord Pool Spoti oksjon, annaks praegune ülekandevõimsuse mehhanism turuosalistele suurt tulu,“ ütles Leedu energeetikaminister Jaroslav Neverovic. „Eesti plaanitavad ühepoolsed tegevused nagu elektriedastuse oksjonite taastamine Eesti-Läti piiril, kahjustaks oluliselt konkurentsi Balti elektriturul.“
Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts saatis augustis kirja Läti ja Leedu kolleegidele, milles teatas, et riik kaalub plaani jaotada ülekandevõimsused Läti piiril elektribörsi ja oksjoni vahel, et hajutada õigustamatuid hinnakõikumisi, mis kahjustavad Eesti tarbijaid.
„Eesti konkurentsi „valvekoer“ konkurentsiamet peab uurima elektri ebanormaalseid turuhindu,“ ütles Parts juunis pärast seda, kui elektri hind tõusis ühe päevaga 61 protsenti. Samuti kutsus Parts teisi Balti riike üles sarnaselt Eesti Energiaga pakkuda kogu toodetud elekter börsile.
Balti elektriturg on piiratud väheste ühenduste tõttu Balti- ja Põhjamaade vahel. „Uute elektrikaablite valmimine Eesti ja Soome, Leedu ja Rootsi ning Poola ja Leedu vahel kahe aasta pärast vähendaks järsult elektri hinnakõikumisi,“ ütles Neverovic. Ta kiirustas Lätit ja Eestit võimalikult kiiresti ühendused valmis ehitama.
Kuni Läti liitumiseni Nord Pool Spotiga selle aasta juunis oli Leedu isoleeritud, omades vaid piire ületavaid elektriühendusi Valgevene ja Kaliningradiga. Leedu on sõltunud vene elektrist alates nõukogudeaegse Ignalina tuumajaama sulgemisest 2009. aasta lõpus, kuna gaasielektrijaamad seisavad jõude konkurentsivõimetute hindade tõttu.
Läti majandusministeerium reageeris Partsi kirjale toona valuliselt ja teatas, et juhul kui Eesti peaks kehtestama meelevaldsed piirangud Eesti ja Läti vahelisele elektriühendusele, seab see ennekõike kahtluse alla Eesti võimekuse järgida Euroopa Liidu kolmandat energiapaketti võrguhalduri iseseisvuse osas. Lisaks eiraks see Euroopa Liidu põhimõtet kaupade ja teenuste vaba liikumises osas.
"Kui Eesti kehtestaks sellised piirangud, siis nõuaks Läti kindlasti Eestilt kompensatsiooni kahjude eest, mida see põhjustaks Läti tarbijatele," teatas Läti majandusministeerium.
