Leedu jõudis „Uberi eelnõuga“ Eestist ette

Järgmise aasta alguses jõustub Leedus seadusemuudatus, mis hakkab reguleerima kokkuleppevedusid, mida viivad Uberi või Taxify suguse lahenduse vahendusel läbi eraisikud või ka ettevõtted.

Leedu seimi heakskiidu saanud seadusemuudatus sätestab, et firma või eraisik, kes soovib mõne elektroonilise platvormi vahendusel kokkuleppevedusid teha, peab end arvele võtma linnas või vallas, kus ta elab või kuhu tema äri registreeritud on.

Ainuke tingimus, mis teenuse pakkumiseks kasutatavale autole esitatakse, on see, et ta läbiks riikliku tehnoülevaatuse. Kui jätta kõrvale ilmselge nõue juhiloa olemasolu ja kaine peaga roolis oleku kohta, siis mingeid kvalifikatsioonitingimusi Leedu riik omaltpoolt sohvrile ei esita. Juhi taustakontrolli ja väljaõppe eest vastutavad teenusepakkujad nagu näiteks Uber ja Taxify.

Kokkuleppevedudega tegelev isik on kohustatud kõik oma seeläbi saadud tulud deklareerima ja maksma seadusega nõutud maksud äritegevuselt.

Leedu meediast võib lugeda, et üldiselt nähakse seadusemuudatust positiivsena ja ajaga kaasaskäimisena, kuid taksofirmad juhivad tähelepanu samale asja, millele nende ametivennad Eestis: kokkuleppevedudeks kasutatavatele autodele on esitatud märksa tagasihoidlikumad nõuded kui taksodele.

Eesti „Uberi eelnõu“ ehk ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu takerdus sel kevadel riigikogus, kus esimesest lugemisest kaugemale ei jõutud.

Riigikogu eelnõu võetakse teiseks lugemiseks päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul, kuid seda signaali pole majanduskomisjonist seni veel tulnud.