Leedu kehtestab sotsiaalmaksu ülempiiri. Aga Eesti...?
Eelnõu mahahääletajad ilmselt ei adunud, et sellega näidati punast tuld mitte ainult eelnõule, vaid jätkuvalt ka kõrgepalgalistele tippspetsialistidele endile. Mis toimub samal ajal tööjõumaksudega Lätis ja Leedus?
Läti kunagi seatud sotsiaalmaksu ülempiir kaotas 2016. aasta algusest oma sisu. Kuigi formaalselt jäi Lätis sotsiaalmaksu ülempiir paika, kehtestas riik maksutulu suurendamise eesmärgil solidaarsusmaksu, mida kõige paremini iseloomustab väljend „uus ja hullem“.
See tähendab, et seni sotsiaalmaksust vabastatud töötasu osa pealt peavad tööandjad nüüd tasuma solidaarsusmaksu samas suuruses nagu kunagi varem sotsiaalmaksu. Erinevalt sotsiaalmaksust aga ei anna solidaarsusmaks mingeid hüvesid.
Kui siia juurde panna ka juunis ilmunud uudis, et Läti rahandusminister arutleb astmelise tulumaksu kehtestamise üle, siis Läti atraktiivsust kõrgepalgaliste tippspetsialistide silmis need uudised muidugi ei suurenda.
Leedu sotsiaalmaksu lagi jääb esialgu 7480-eurose kuupalga juurde
Põhjendamatult varju on meil jäänud uudis, et juuni lõpus otsustas Leedu parlament kehtestada lae sotsiaalkindlustusmaksetele. Lagi kehtestatakse alates 2017. aastast ning see kehtib nii tööandja kui töötaja maksetele. Esialgu seatakse ülempiir 120-kordse keskmise brutotasu juurde aastas (ligikaudu 7480 eurot kuus), kuid aastaks 2022 vähendatakse summat järk-järgult kuni 60-kordse keskmise tasuni aastas (praeguse seisuga suurusjärgus 3740 eurot kuus).
Lisaks vähendatakse alates 2017. aastast 1% võrra tööandja sotsiaalkindlustusmakseid. Alates 2018. aastast vaadatakse tööandja sotsiaalkindlustusmaksete määra iga-aastaselt üle ning maksumäära edasine võimalik vähendamine otsustatakse eraldi.
Kuigi Leedu erinevaid sotsiaalkindlustusmaksusid ja –makseid kokku liites võib järeldada, et vähemalt esialgu on need kõrgemad kui Eestis, siis arvesse tuleb võtta ka seda, et meil kehtib 20% tulumaksumäär ning Leedus 15%. Seega võib kogu maksukulu Leedus olla Eestist madalam ka juhul, kui sotsiaalmaksumäär ületab Eesti oma.
Astutakse mitu pikka sammu korraga
Aga see ei ole Leedu osas veel kõik – sealgi hakkab kehtima sotsiaalmaksuvabastus tööandja antud osalusoptsioonidele. Sarnaselt Eestile hakatakse ka Leedus lähtuma 3-aastasest perioodist, mis peab jääma optsiooni andmise ja realiseerimise vahele.
Nagu näha, siis Leedu astub tööjõumaksude vähendamise osas mitu sammu korraga ning need on pikemad ja otsustavamad kui Eestis. Leedu näitab, et soovi korral on võimalik vähendada nii maksumäära kui seada sisse ka sotsiaalmaksu ülempiir.
Eestis jätkub peenhäälestamispoliitika (maksumäära vähendamine teokiirusel ning vaid 0,5% kaupa koos osalusoptsioonide maksureeglite mõningase lihvimisega) ning sotsiaalmaksu ülempiiri ei ole ega hetkel paista ka tulevat. Sellise maksupoliitikaga Eesti värbamisotsuste tegijate radariekraanidele kahjuks ei jõua.
