Leedu rahvusringhäälingule riigiabi andmise kohta esitati kaebus Euroopa Komisjonile

 (1)
Leedu rahvusringhäälingule riigiabi andmise kohta esitati kaebus Euroopa Komisjonile
Foto: Delfi.lt

Leedu Internetimeedia Assotsiatsioon ja UAB All Media Lithuania esitasid täna kaebuse Euroopa Komisjonile riigiabi andmise kohta Leedu rahvusringhäälingule LRT, mis on nende hinnangul vastuolus Euroopa Liidu riigiabireeglitega.

LRT on alates 2015. aastast kuni selle aasta lõpuni saanud riigieelarvest 227 miljonit eurot maksumaksjate raha, mille on igal aastal heaks kiitnud seim. Riigiabi on kasvanud muljetavaldava kiirusega. Kui 2015. aastal eraldati riigieelarvest LRT-le 29 miljonit eurot, siis sel aastal ületab finantseering juba 46 miljonit eurot. See ületab kaugelt meediaturu kasvutempo. Kaebuse esitajate sõnul on selgeks saamas, et selline finantseerimine on Euroopa Liidu riigiabireeglite vastane, vahendab Leedu Delfi.

„Avalik-õigusliku ringhäälingu seimi poolt heaks kiidetud finantseerimine vastab kõigile Euroopa Liidu riigiabi kriteeriumidele, mistõttu oleks seda pidanud Euroopa Komisjoniga koordineerima. Seda ei tehtud. Seetõttu peetakse sellist riigiabi praeguste reeglite järgi ebaseaduslikuks ja see tuleb riigieelarvesse tagasi maksta. Samal ajal tuleb märkida, et alates 2015. aastast jõus olev avalik-õigusliku ringhäälingu finantseerimise mudel Leedus ei vasta põhimõtteliselt eeldustele, mis Euroopa Komisjon riigiabimeetmetelt ootab. Eraldades raha LRT-le ei taganud Leedu, et LRT edastatud ja internetis avaldatud sisu ei konkureeri kommertsturu osaliste pakutud sisuga. Veelgi enam, LRT-le antava finantseeringu suurus ei ole mingil viisil seotud LRT kuludega ning sellel ei ole sõltumatut ja efektiivset kulude kontrolli mehhanismi. Sellise kontrolli puudumine loob tingimused LRT osalemisele reklaamiturul madalamate kui turuhindadega ja sellele, et ostetud sisu eest makstakse rohkem kui kommertsturu osalised, kes tegutsevad turutingimustel. Nende põhjuste tõttu moonutab Leedus kehtiv LRT finantseerimismudel ausat konkurentsi ja seda ei saa põhimõtteliselt Euroopa Komisjoniga koordineerida,” ütles Euroopa Komisjonile kaebuse esitanute advokaat Karolis Kačerauskas.

Seotud lood:

Sõltumatud meediaväljaanded ei ole mures mitte ainult ebaausate konkurentsitingimuste üle, mis rikuvad olemasolevat seadusandlust, vaid ka rahvusringhäälingu oma mudeli üle, mis ei ole kooskõlas Euroopa Komisjoni reeglite ja õiguspraktikaga.

„Me nõustume täielikult sellega, et avalik-õiguslikku ringhäälingut võib finantseerida riigieelarvest. Euroopas on aga teatud reeglid selle kohta, kuidas seda teha. Kui Euroopas on vajadus teatud ülesannete täitmiseks avalik-õigusliku ringhäälingu poolt, mille tulemusi ja kulusid peavad kontrollima sõltumatud organid, siis LRT-l ei ole sellist kontrolli ja on selle enda otsustada, millises ulatuses see kommertsturu osalistega konkureerib. LRT ainus kontrollimehhanism on LRT nõukogu, aga see tegutseb selges huvide konfliktis ega saa rakendada efektiivset kontrolli. Negatiivne näide on LRT välja arendatud interneti uudisteportaal. Seni ei ole LRT seaduses kohustust ega mandaati selliseks tegevuseks. LRT otsustas aga ühepoolselt investeerida eraldatud riigi raha sellesse segmenti, pakkudes sisu, mis ei erine kommertsturu osaliste pakutust. Sel viisil moonutab riiklik finantseering niigi konkurentsitihedat turgu ja surub kommertsturu osalised sellelt järk-järgult välja,” kommenteeris Leedu Internetimeedia Assotsiatsiooni juht Arnas Marcinkus.

Järgmisel nädalal registreeritakse kaebus Euroopa Komisjoni registris ja mõne kuu jooksul otsustab Euroopa Komisjon ametliku juurdluse alustamise üle Leedu vastu.

LRT juht Monika Garbačiauskaitė Budrienė ütles Facebookis, et kommertsmeedia astub samme LRT uudisteportaali tegevuse ja LRT finantseerimise piiramiseks.

Garbačiauskaitė Budrienė sõnul võtab LRT seda kui komplimenti ja kiitust – avalik-õigusliku ringhäälingu missiooni täites kasvatab LRT portaal oma lugejaskonda kiiresti.

LRT finantseerimismudelit nimetas Garbačiauskaitė Budrienė üheks edumeelsemaks Euroopas, mis annab maksimaalse sõltumatuse.

Euroopa Komisjon on juba langetanud umbes 40 otsust avalik-õiguslikele ringhäälingutele antava riigiabi harmoniseerimiseks Euroopas ja selle abi kohta käivate seaduste kohandamiseks. Hollandi avalik-õiguslikult ringhäälingult nõuti tagasi ligi 77 miljonit eurot samasugust abi. Rahvusringhäälingute finantseerimismudeleid Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja mitmetes teistes riikides on Euroopa Komisjoni nõudel muudetud.

Hiljuti sai teatavaks, et riigiabi tõttu peab Soome rahvusringhääling Yle veebis tekstilist osa piirama. Soome riik on Euroopa Komisjoni märkuste tõttu muutmas ringhäälinguseadust.

Euroopa Komisjon algatas 2017. aastal Soome meediaväljannete liidu kaebuse tõttu ja seoses riigiabiga Soome rahvusringhäälingu Yle uurimise. Yle on tootnud ja avaldanud aastaid ajalehe tüüpi tekstilist sisu oma veebilehel ja Uutisvahti mobiiliäpis. Need uudised pole seotud Yle tele- ega raadioprogrammidega.

“Me oleme väga rahul, et Euroopa Komisjon on tegutsemas ja kutsus üles muutma ringhäälinguseadust. Yle veebitegevused ei täida Euroopa Liidu riigiabi nõudeid,” ütles Soome meediaassotsiatsiooni juht Jukka Holmberg.

Ringhäälingute poolt tekstilise online-sisu loomine on nii Põhjamaade kui laiemas Euroopa kontekstis erakordne.

EL riigiabi reeglid ei puuduta veebis raadio ja teleprogrammide edastamist. Küll aga peab riigiabi saanud ringhääling keskenduma audiovisuaalsetele teenustele, mitte konkureerima ajalehtedega.

“Suures ulatuses riigi poolt rahastatud rahvusringhäälingu poolt tekstilise onlinesisu loomine ja edastamine loob meediaturul korratust,” ütles Holmberg. “Soome olukord on väga erinev teistest Põhjamaadest, kus on hoolitsetud selle eest, et ringhäälingu jaoks mõeldud raha ei kasutataks vastupidiselt EL riigiabi reeglitele tekstilise sisu loomiseks. Soome vajab tulevikus nii kõrgekvaliteetset meediat kui Yle-t.”

Ringhäälinguseaduses on ebatäpselt kirjeldatud avaliku teenuse osutamist, mis käsitleb suuremahulist tekstilist onlinesisu. Kuna veebiajakirjanduse turg pole probleemne, pole ka põhjust selle pakkumiseks avaliku teenuse sildi all.

“Seadusemuudatus peab tagama, et Yle tekstilise onlineajakirjanduse sisu piiratakse märkimisväärselt. See on ülioluline tagamaks ärilise meedia tegevustingimusi. Jälgime hoolega Soome riigi ja Yle tegevust Euroopa Komisjoni poolt leitud puuduste kõrvaldamisel,” ütles Holmberg.