Leedu tuumajaama kirstunaelad: EL-i ettearvamatu kliimapoliitika, Fukushima ja muutunud ärikeskkond
Eesti Energia regulaatorsuhete juht Andres Tropp tõdes, et seitse aastat pärast Visaginase tuumaelektrijaama rajamiseks lepingu sõlmimist pole projekti praegusel kujul enam võimalik ellu viia.
Tropp ütles Delfile, et projekti potentsiaal on aja jooksul oluliselt nõrgenenud mitmete muutunud asjaolude tõttu.
„Kui Trakai kokkulepe allkirjastati, oli CO2 hind turul üle 20 eurot tonni kohta ja eksisteeris perspektiiv, et selle hind tõuseb veelgi. Täna on hind 3 eurot tonn. Lisaks drastilisele CO2 hinna langusele on EL-i kliimapoliitika tulevik täiesti ettearvamatu. Seega toetus, mida kliimapoliitikast CO2-neutraalsete tootmisvõimsuste arendamisele loodeti, on täiesti ära kukkunud,“ ütles Tropp.
Ka ei eksisteerinud aastaid tagasi sarnaseid taastuvenergia toetusskeeme nagu praegu. Tänases olukorras ei ole Tropi sõnul praktiliselt enam võimalik ilma riigi toetuseta ehitada ühtegi uut elektrijaama.
Oluline on seegi, et projekti algatamisel ei olnud eesmärki sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrk Kesk-Euroopa võrguga. „See eesmärk paneb kahtluse alla suure ühikvõimsusega elektrijaamade ehitamise Balti riikidesse, kuna need raskendaks oluliselt võrkude stabiilse toimimise tagamist,“ nentis Tropp.
Kui varem oli üldine foon tuumaenergeetika arendamiseks positiivne, siis pärast Fukushima tuumaõnnetust räägitakse EL-is aina enam ka vajadusest suurendada tuumajaamade operaatorite vastutust. See omakorda tähendab suurenevaid riske investoritele, mis vähendab projekti atraktiivsust.
„Selliseid näiteid on veel ja veel. Tõsiasi on see, et projekti potentsiaal on aja jooksul nõrgenenud,“ ütles Tropp ja lisas, et kõige rohkem ongi Visaginase tuumajaama projekti jätkusuutlikkust mõjutanud just ärikeskkonnaga seotud faktorid.
Kui projekti algatamise eel tehtud tasuvusuuring ütles, et majanduslikult on selle õnnestumiseks eeldused olemas, siis nüüdseks see nii enam ei ole. Leedu peaminister ütles 22. aprillil avalikult, et ta ei näe praegu võimalust seda projekti ellu rakendada ning tuumajaamaga edasi minemiseks on vaja selle konkurentsivõimet tugevdada. Eesti Energia on korduvalt tõdenud, et Visaginase tuumaelektrijaam pole praegusel kujul majanduslikult tasuv. Sama on mõista andnud ka majandusministeerium.
Põhimõtteline otsus uue Visaginase tuumaelektrijaama projekti jätkamise kohta peaks Leedu energiaminister Jaroslav Neverovici sõnul sündima 1. juuliks.
Mis saab edasi?
„Oluline on mõista, et tänane energeetikasektori halb investeerimiskliima ei ole üksnes Visaginase tuumajaama projekti probleem. See on kõikide energiatootmise projektide, mida ei toetata riiklike subsiidiumidega, probleem. Ma olen täiesti veendunud, et riikide, sealhulgas Eesti esindajad mõistavad seda ja peavad vajalikuks tekkinud olukorda parandada,“ ütles Tropp. Oluline on tema sõnul mõista ka seda, et olukorda ei saa lahendada ühe riigi põhiselt, vaja on laiemat riikide vahelist kokkulepet.
Samas pole tuumaenergeetika Tropi sõnul ka püha lehm. „Me vajame eestkätt energiat. Millest seda toodetakse, on hoopis teine küsimus. Tänasel päeval Balti riikides elektritootmise võimsustest puudu ei ole. Probleem on selles, et enamus nendest olemasolevatest tootmisvõimsustest ei ole praeguse elektrituru hinna juures konkurentsivõimelised. Me vajame konkurentsivõimelisi energiatootmisvõimsusi.“
Küsimusele, kas Balti riikidesse ehitatakse kunagi tuumajaam, annab vastuse aeg.
