Masiulise sõnul läbirääkimised Venemaa gaasimonopoli Gazprom esindajatega jätkuvad, samuti peetakse läbirääkimisi teiste pakkujatega, nende seas näiteks US LNG firma Cheniere Energy, vahendab Reuters.

„Kui Gazprom pakub meile head hinda, siis me uuendame lepingut, kui mitte, lülitume täielikult LNG-le,“ rääkis ta, lisades, et riik tahab vähendada sõltuvust Venemaa päritolu gaasist ning USA oma sobib hästi.
Leedu pikaajaline leping Gazpromiga lõpeb detsembris, aga seni on selle raames veel kasutamata võimsusi umbes 1-1,5 aasta tarbimismahus. Selle mahu saaks tuleval aastal ära kasutada.

Leedu LNG importija Litgas plaanib Statoiliga sõlmitud viie-aastase lepinguga Norrast sisse tuua 540 kuupmeetrit gaasi.
Leedu gaasitarbimine peaks prognooside kohaselt järgmisel aastal vähenema 2-2,5 miljardi kuupmeetrini ehk kahe aasta tagusest vähemalt kolmandiku võrra väiksemaks, sest keskkütteks kasutatakse üha rohkem biomassi.

Viimasest on soojuse tootmine maagaasiga võrreldes 30% odavam, seda vaatamata gaasi langenud hinnale. Masiulise sõnul annab biomass soojuse tootmisest juba kuni 70%.

Leedus on laialdane mööblitööstus, mille jääke kasutatakse kütteks.
Kuna kohalik gaasinõudlus väheneb, palus Litgas luba osa Statoili lepinguga ostetavat gaasi re-eksportida. Parlament peaks otsuse langetama detsembris.

Mullu käiku lastud LNG terminal peaks importima 400-500 miljonit kuupmeetrit aastas. Terminali maksimummaht on neli miljardit kuupmeetrit aastas, mis kataks umbes 80% kolme Balti riigi vajadusest.