Leedukad esitavad Eestile iga aasta miljonitesse ulatuva arve. Mille eest?

 (164)
Veskimägi: olen leedukaid tänanud, aga nemad maksku siiski arve.
Balticconnectori pidulik avatseremoonia Paldiskis
Balticconnectori pidulik avatseremoonia PaldiskisFoto: Rauno Volmar

"Leedu poolt arve esitamine on pidevalt õhus," tunnistab Eleringi juht Taavi Veskimägi väheteada asjaajamist kahe Balti riigi vahel ja seoses Klaipedas asuva LNG-terminaliga. "Täna oleme me selle maksmisest lihtsalt keeldunud. Praegu on nad arve suuruseks indikeerinud kaks miljonit eurot aastas, alates 2022. aastast viis miljonit."

Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul on Eesti gaasituru sõltumatus Venemaast ja Gazpromist tagatud juba mitmeid aastaid ja seda tänu leedukate Klaipedas asuva LNG terminalile. Seepärast on Veskimägi sõnul põhjendatud ka Gazpromi gaasi ostmine kui odavama hinna eelistamine, teades, et meil on tegelikult alternatiiv olemas. Varem oli see ainuvõimalus ja Eesti tarbijad sõltusid vene gaasifirma monopolist.

"Aastaid tagasi poliitikas olles olin ma veendunud, et peame gaasitarbimist vähendama, sest meil oli üks tarneahel - Venemaalt, ja üks tarnija Gazprom. Täna on olukord täiesti muutunud, kasvab tarneahelate ja tarnijate hulk, ja selles valguses kasutada ka Gazpromi gaasi kui nad pakuvad kõige odavamat hinda on aktsepteeritav. Võime igal ajahetkel juba täna Baltikumi gaasivarustuse tagada Lätis asuva Inculkalnsi gaasihoidla ja Klaipeda LNG-terminali koosmõjus. 2021. aastal saab valmis Poola ja Leedu vaheline gaasitoru (GIPL), mis tahab ligipääsu Kesk-Euroopa põhiselt. Täna pole mingit põhjust gaasi kui kõige väiksema CO2 heitmega fossiilset kütust diskrimineerida teiste kütuste hulgas," rääkis Veskimägi.

Seotud lood:

Eestlastelt aastas kaks miljonit eurot? -Ei, aitäh!

GIPL-i valmimisega võib hinnavahe Gazpromiga ka kaduda ja siia regiooni päriselt gaasihinna konkurentsi tuua. Siiani on Klaipeda terminal olnud siiski nagu eestlastele Auvere elektrijaam - energiajulgeoleku tagamine väga kalli hinnaga.

"Terminal on meie heaks töötanud terve selle aja, mis ta on Leedus olnud. Ainuüksi sellega, et ta seal on olnud ja selle hüve on leedukad meile kinni maksnud. Selle eest olen leedukaid tänanud, aga ka lisanud, et teie otsus, teie maksate ka arve. Klaipeda peamine efekt ongi see, et Gazpromil kadus ära jõuõlg ja saadi aru, et kui nende hind on kõrge, annavad nad Klaipedale turu ära.

Aga jah, see nö Leedu poolt arve esitamine on pidevalt õhus," tunnistab Veskimägi väheteada asjaajamist kahe Balti riigi vahel. "Täna oleme me selle maksmisest lihtsalt keeldunud. Praegu on nad arve suuruseks indikeerinud kaks miljonit eurot aastas, alates 2022. aastast viis miljonit."

Selles mõttes oli Klaipeda isegi ausam, et öeldigi - kõik Leedu tarbijad peavadki maksma kümnist. Aga Auvere otsust tehti ju kui äriinvesteeringut.

Auvere puhul on kõik ette nähtud riskid täitunud

Veskimägi sõnul on Auverega võrdlus asjakohane, sest juba enne ehitamist oli näha, et 680 miljonit maksma läinud elektrijaam ei tasu end ära.

"Juba toona [2013. aastal] kirjutasin ja rääkisin [toonase majandusministri] Juhan Partsiga, et Eesti varustuskindluse jaoks Auveret vaja pole. Me ei ole ühiskonnana nii rikkad, et investeerida sadu miljoneid piiriülestesse ühendustesse ja siis veel elektrijaama, mis selle sama loodud turu tingimustel ennast ära mingil kujul ei tasu ja mille arve tuleb meil kõigil koos kinni maksta.

Ja ma tahan siin toonitada - inimestel on võibolla jäänud vale mulje - Elering ei ole elektrijaamade vastu. Otse vastupidi. Mida rohkem on elektrijaamu Eestis, seda lihtsam on meil enda tööd teha - hoida tuled põlemas. Aga meie missioonist teine pool on tagada varustuskindlus Eesti majandust toetava hinnaga ja me ütleme, et Eesti majandusele käib ülejõu maksta kinni elektrijaamad, mis turupõhiselt ennast ära ei tasu.

Selles mõttes oli Klaipeda isegi ausam, et öeldigi - kõik Leedu tarbijad peavadki maksma kümnist. Aga Auvere otsust tehti ju kui äriinvesteeringut. Selle juures pidi olema tasuvusanalüüs, pidi olema mingi Excel. Huvitav oleks seda täna näha, sest kõikvõimalikud riskid, mida pidi ju hinnastatama tasuvusanalüüsi tegemisel, on tänaseks realiseerunud. Väga huvitav, kuidas see tasuvus tollal paberil kokku joonistati kuigi põhimõtteliselt oli ju selge, et kliimapoliitika tuleb ja CO2 hinna tõustes on põlevkivi esimene, mis turult välja kukub. Auvere otsust ei tehtud ju 70ndatel!," arutles Taavi Veskimägi.

Loe ka Veskimägiga Eesti Ekspressi ärilisas Magnaat ilmunud intervjuud SIIT.