Avulis märkis, et kui see olukord jätkub, siis tõusevad ka teenuste hinnad.

Kinnisvarasektoris valitseva olukorra kohta tõdes Avulis, et see pole halb, kuid olukord muutub peaaegu iga päev, mis tähendab, et pikaajalisi prognoose ei ole võimalik teha.

„Tegeleme juba alustatud projektidega ja vaatama ka uute järele, kuid kiirustada ei tahaks," rääkis Avulis ja märkis, et praegune olukord on keeruline, sest mõne eriala spetsialiste napib. Töötajate leidmisega on probleeme ka Hanneri alltöövõtjatel.

„Kui karantiin 16. märtsil kehtestati, siis tekkis Leedus töötavate valgevenelaste ja ukrainlaste seas paanika. Osa ukrainlasi sõitis paari nädala jooksul kodumaale. Üldiselt oli tol ajal tööd vähem ja paljud tööd üldse peatatud, mistõttu olukord väga hull ei olnud. Koju tulid ka Norras, Rootsis, Soomes ja Iirimaal töötanud leedukad," rääkis Avulis, kinnitades, et toona valitses ehitusturul tasakaal, sest turg märtsis ja aprillis ei kasvanud ning ehitusfirmadel oli kõik hästi, sest töötajaid oli piisavalt.

Karantiini lõpp tõi töökäte nappuse

Probleemid algasid tema sõnul aga karantiini lõppemisega.

„Siis tundsime, et töötajaid ei ole piisavalt. Ehitus taastus, šokk möödus. Leedukad sõitsid sinna, kus neile rohkem makstakse, kuid kõik karantiini ajal Valgevenesse ning Ukrainasse naasnud sealsed töötajad tagasi ei tulnud. Põhjuseks oli kahenädalane eneseisolatsiooni nõue. Kuid töötajaid ei olnud piisavalt ka hiljem, kui eneseisolatsiooni nõuet vahepeal ei rakendatud," lausus Avulis, kinnitades, et töötajaid napib. See on aga toonud kaasa 20-30-protsendilise hinnatõusu.

„See kõik on juhtunud ühe kuuga. Ja hinnad praegu kerkivad, sest töötegijaid ei ole," kinnitas Avulis „Firmad ostavad töötajaid üksteiselt üle, kuid seda saab teha vaid kõrgemat palka pakkudes, nagu oksjonil. Selline tänane elu on," rääkis ettevõtja.

Olukord muutub tema sõnul alles siis, kui turule tuleb vaktsiin.

„Lähiajal tuleb meil leppida erinevates sektorites toimuva hinnatõusuga, teist võimalust ei ole. Kui vaktsiin tuleb ja olukord laheneb, siis tulevad tagasi ka Ukraina ja Valgevene ehitajad," kinnitas Avulis, lisades, et praegune hinnaõus lööb neid, kes plaanivad kinnisvara soetamist.

„Ma ei taha olla halbade uudiste tooja, aga kui olukord jätkub, siis suure tõenäosusega hinnad ka kerkivad," kinnitas ta.

Välismaalased on usinamad

Firma 123 jurist Natalia Bortnikaite märkis, et paljud ettevõtted tahaksid praegu kolmandatest riikidest töötajaid saada. „Leedus töötada soovivaid välismaalasi on palju, kuid neist on alati puudus. Praegu on nõudlus nende järele suurem kui enne karantiini," lausus ta.

Bortnikaite sõnul ei taha paljud tööandjad leedukaid tööle võtta, sest nende töö efektiivsus on välismaalaste omast madalam.

Lisaks on Bortnikaite sõnul veel üks asjaolu. Mitte see, et välismaalastele makstakse vähem, vaid see, et välismaalased on valmis rohkem töötama. Kohalikel on isiklik elu, nad töötavad oma aja ära ja lähevad koju, kuid välismaalased soovivad töötada võimalikult palju, teha ületunnitööd ning töötada ka puhkepäevadel, rääkis Bortnikaite.

Leedu tööturuameti andmetel ei väljastatud 16. märtsist 20. juulini ühtegi tööluba. Üheksa kuu kokkuvõttes on töölubasid väljastatud pea kaks korda vähem kui eelmise aasta samal ajal: kui eelmisel aastal väljastatu lubasid 4585, siis tänavu 2366.

Pärast 20. juulit on Leetu tööle soovijate kolmandatest riikidest pärit inimeste arv kasvanud: 15.septembrini väljastati 888 tööluba, eelmisel aastal oli neid samal ajal 1041.

Tööturuameti esindaja Milda Jankauskiene sõnul on sellel aastal Leetu tööle tulnud peamiselt Ukraina elanikud, kes moodustavad tulijatest 63%, Valgevenest (23%), Venemaalt (4%), Usbekistanist (3%) ja Türgist (1,5%).