Gaasi importisid eelmisel kuul Leedust Baltic Energy Partners, Eesti Energia, Reola Gaas ja Viru Keemia Grupp. Ülejäänud gaas imporditi Eesti Gaasi poolt Venemaalt. Seejuures tuli enamik tarnetest Narva piiripunkti kaudu, sest Värska piiripunktis tehti hooldustöid. Kokku imporditi eelmisel kuul Eestisse gaasi 17,6 miljonit kuupmeetrit, mis on 1,7 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta juuliga.

Juulis Eestisse imporditud maagaasist tuli 24,9 protsenti sisse Karksi kaudu, 1,7 protsenti Värska ja 73,4 protsenti Narva kaudu. Eestisse jõudnud gaasi kogus kõikus vahemikus 0,2-0,9 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.

Eestisse imporditud Gazpromi maagaasi keskmine piirihind oli Eleringi hinnangul 21,81 eurot megavatt-tunni kohta. Leedu gaasibörsil Get Baltic kaubeldud maagaasi hind oli juulis keskmiselt 18,21 eurot megavatt-tunni kohta ja Soome gaasibörsil Kaasupörssi olid eelmisel kuul võrreldavad gaasihinnad vahemikus 17,10-20,61 eurot megavatt-tunni kohta.

Eleringi poolt osutatud maagaasi võrguteenuse maht oli juulis 18,5 miljonit kuupmeetrit. Sellest suurimale maagaasi jaotusvõrgule – AS Gaasivõrgud – osutatud teenuse maht oli 16,1 miljonit kuupmeetrit ehk 87 protsenti. Ülekandetorustiku arvestuslik gaasi mahuvaru kasvas aastases võrdluses 22,9 protsenti 3,4 miljoni kuupmeetrini. Juuniga võrreldes mahuvaru vähenes 17,0 protsenti.

Kagu-Eestit läbiva maagaasi transiittorustiku kaudu liikus juulis Venemaalt Lätti 533,9 miljonit kuupmeetrit gaasi, mis on 121 protsenti võrra enam võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Suurt transiidi kasvu ei saa pidada ebaharilikuks, sest tõenäoliselt on tegemist Läti Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla täitmise ajalise muutusega (eelmisel aastal toimus see eelkõige augustis ja septembris). Juulikuu lõpu seisuga on hoidla täidetud 54 protsendi ulatuses.