Leev Kuum: vaevalt suutsime väljuda panganduskriisist, kui oleme silmitsi võlakriisiga

2011. aaasta arengud näitavad, et vaevalt suutsid riigid väljuda maailma halvimast sõjajärgsest majanduskriisist, kui mitmed neist seisavad vastamisi uute väljakutsetega, suure eelarvedefitsiidi ja kontrolli alt väljunud välisvõlaga - võlakriisi oht on suurem Ameerika Ühendriikides ja Euroopas, sealhulgas eriti Euroliidu riikides, riikide ja pankadevahelise usaldamatuse kiire levimine on põhjustamas olukorra, kus maailm on triivimas järjekordse languse suunas, kirjutab konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Leev Kuum 2011. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu eessõnas.

Järgneb Leev Kuuma sissejuhatus 2011. aasta rahvusvahelise konkurentsivõime uuringu raamatule:

Uue kriisi oht on pannud maailma pingutama, otsima väljapääsu kujunenud olukorrast. On mõistetud, et riikide välisvõla kontrollimatu kasvu peamiseks põhjuseks on riikide „üle võimete“ elamine. Kutsudes võlgadesse sattunud riike „kasinusele“ võime aga sattuda olukorda, kus sellega vähendame rahvusvahelist nõudlust ja suurendame veelgi uue majanduskriisi ohtu. Tänaseks on jõutud järeldusele, et kokkuhoiuga käsikäes peaksid riigid tegema maksimaalseid pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks. See on ainuke tee, mis viib nõudluse tõusule, seda ka tingimustes, kus eelarve (riiklikud) investeeringud vähenevad. 

Eesti kogemused näitavad, et riigi finantsmajandusliku stabiilsuse tagamiseks on kõige tähtsam riigieelarve jätkusuutlikkus ja avaliku sektori mõõdukas võlakoorem. Suuresti on nende tingimuste täitmine võimalik tasakaalus jooksevkonto puhul, mis omakorda aga eeldab riigi ekspordisuutlikkust ja kõrget konkurentsivõimet. Seetõttu on Eesti majanduspoliitika peaülesanne jätkata kriisijärgsel perioodil konkurentsivõimelise majandusstruktuuri kujundamist. See on kindlaim tee jätkusuutlikuks majanduskasvuks, kõrgeks tööhõiveks, aga ka ülemaailmses väärtusahelas ülespoole liikumiseks.

Euroopa Liidu liikmesriikide majanduste väljakutsed järgmisel 10 aastal on sarnased Lissaboni strateegias toodutega, kuid võtavad arvesse seda, et võlakriis on muutnud EL riikide olukorra raskemaks. Eesti jaoks tähendab Euroopa 2020 strateegia senisestsuuremat koostööd ja koordinatsiooni liikmesriikide vahel. See tuleb meile aga kindlasti kasuks, kuna Eesti majanduse areng sõltub suuresti EL riikide edust. 

OECD definitsiooni kohaselt iseloomustab riigi rahvusvahelist konkurentsivõimet tase (määr), mis näitab kui palju riik suudab vabades, turumajanduslikes tingimustes toota kaupu ja teenuseid, mis vastavad välisturgude nõuetele, samaaegselt suurendades oma elanike sissetulekuid (nimetatakse ka riigi müügi- või ekspordivõimeks). Lisaks sellele väljendab riigi konkurentsivõimet selle atraktiivsus ettevõtluse asukohana ehk välisinvesteeringute saamisvõime. 

Olgu märgitud, et IMD käsitlus riigi konkurentsivõimest on mõnevõrra laiem – püütakse vastava reitingu arvutamisel saada kõikehaaravat pilti tingimustest, mis riigis valitsevad ettevõtete arengu seisukohalt. Teiste sõnadega – IMD riikide rahvusvahelise konkurentsivõime reiting näitab, kuidas riigid loovad ja säilitavad keskkonda, mis annab konkurentsijõudu nende ettevõtetele.

Käesolev aastaraamat, nagu eespool märgitud, tugineb Lausanne´i Juhtimise Arendamise
Instituudi uuringutele. Nende poolt arendatud metoodika riikide rahvusvahelise konkurentsivõime hindamiseks on leidnud laialdast rahvusvahelist tunnustust. Metoodika tugevuseks on riikide konkurentsivõime laiapõhjaline hindamine. See näeb ette enam kui 300 näitaja arvesse võtmist iga riigi kohta, millest 2/3 on statistiline ja 1/3 hinnanguline (küsitlus) informatsioon. Kogu sisestatav informatsioon töödeldakse, kasutades selleks variatsioonanalüüsi võimalusi. 

Käesoleva väljaande kasutajatena on silmas peetud valitsusasutusi, ettevõtete liitusid, ettevõtete juhte ja kõiki teisi inimesi ja institutsioone, kes on seatud hea seisma Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime eest.

Väljaanne peaks kasulik olema ka Eesti investoritele, eksportööridele ülevaate saamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide majandusest ja sealsest ettevõtluskeskkonnast.

Aastaraamatu rahastajateks on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Riigikantselei, kes soovivad sellega panustada Eesti ettevõtete ekspordivõime arendamisse.

Eesti on väike, kuid ambitsioonikas riik, kes teeb suuri pingutusi oma konkurentsivõime tõstmiseks ja majanduslikult arenenud riikidele järele jõudmiseks. Sooviks, et käesolev aastaraamat innustaks ja toetaks neid pingutusi.