Leevendus suurkoondamisele? Eesti Energia tahab riigi rahaga põlevkiviblokid konserveerida ja säilitada töökohad

 (12)
Eesti Energia 2015. aasta majandustulemuste ja olulisemate käimasolevate projektide tutvustus
Eesti Energia juhatuse liikmed Andri Avila ja Hando Sutter majandustulemusi tutvustamas.Foto: Madis Veltman

Eesti Energia soovib põlevkivi energiablokkide konserveerimiseks riigipoolset dotatsiooni, mis võimaldaks energia tootmisüksustes kavandatud suurkoondamist leevendada.

Eesti Energia juhtkond tutvustas äsja töötajatele ideed, et põlevkivienergeetika konkurentsist järsu välja kukkumise tõttu tuleks neli oma tööressursi mitte ära kasutanud energiablokki riigi dotatsiooniga konserveerida. Kõne all on nelja energiabloki konserveerimine selliselt, et neid oleks võimalik kasutada turuolukorra muutumisel.

„Jaanuaris teatati meile, et märtsis koondatakse kaevandustes 146 inimest. Eelmisel nädalal selgus 98 töötaja koondamine elektrijaamades, mis aga võiks energiablokkide konserveerimisel olla palju väiksem,” ütles kaevurite ja energeetikute ametiühingu juhatuse liige Marina Lukjanova. „Kolm energiablokki suletakse, sest nende ressurss on peaaegu ammendunud ning koos Auverega saab töötamist jätkata kolm energiablokki. Nelja energiabloki CO2 heitmed on konkurentsis püsimiseks liiga kõrged, kuid neid saaks edukalt kasutada, kui Euroopa elektrijaamades toimub näiteks mõni avarii.”

Et tagada elektrienergia jätkusuutlikkus, konserveeriti kuni 2019. aasta lõpuni plokid 1,2,3 ja 4 ning esimene tuhaärastus, täpsustas ettevõte.

Seotud lood:

Eesti Energia teatas teisipäevasel pressikonverentsil põlevkivielektri dramaatilisest konkurentsist välkja kukkumisest, sest Venemaalt imporditava ning keskkonnamaksudega koormamata odava elektrienergiaga ei suudeta enam konkureerida. Sisuliselt maksudest vabastamisega doteeritava Vene elektri sissevool suurenes võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga ligi poolteist korda.

Samal ajal moodustab Euroopa Liidu poolt kehtestatud CO2 saastemaks ligi kaks kolmandikku põlevkivienergia hinnast. Esimese kvartali keskmisena küündis CO2 turuhind 22 euroni tonnist.
„See muudab põlevkivist elektri tootmise võimatuks, mis aga ongi selle maksu mõte,” tõdes Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter teisipäeval toimunud pressikonverentsil, kus tutvustati ettevõtte I kvartali majandustulemusi.

Eesti Energia elektritoodang kahanes nimetatud tegurite koosmõjul aastaga viiendiku võrra 2,2 teravatt-tunnini ning Eestist sai esimeses kvartalis üle aastakümnete elektrit importiv riik. „See tähendab Eesti riigi jaoks struktuurset muudatust majanduses – kui varasemalt oleme teeninud elektri müügilt eksporditulu, siis nüüd peame ise elektri sisse ostma,“ lausus Avila.

Seevastu taastuvenergia tootmine kasvas aastases võrdluses tänu rahvusvahelise tuuleenergia tootja Nelja Energia omandamisele ja headele tuuleoludele kordades. Taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri osakaal kogutootmisest tõusis kvartali keskmisena 25 protsendile ja viis kontserni lähemale strateegilisele eesmärgile jõuda 2022. aastaks 40 protsendi tähiseni.

Põlevkiviõli tootis Eesti Energia tänu tehaste tõusnud töökindlusele esimeses kvartalis 125 000 tonni, mis tähistab uut absoluutset rekordit.
Enefit 280 tehas suutis ületada tootmismahult projekteeritud võimsust, mis annab ettevõttele kindlust õlitööstuse plaanitavaks laiendamiseks.

Üheprotsendilise väävlisisaldusega kütteõli, mis on põlevkiviõlile kõige sarnasem maailmaturul laialdaselt kaubeldav vedelkütus, keskmine hind oli I kvartalis 333 eurot tonn ehk 14 protsenti kõrgem kui 2018. aasta I kvartalis.

Kontserni investeeringud kahanesid 40 protsenti 21,8 miljoni euroni. Lõviosa investeeringutest ehk 15 miljonit eurot jõudis elektrivõrku. Ilmastikukindla võrgu osakaal kasvas investeeringute toel 67 protsendini ning enam kui tuhande võrra suurenes kvartaliga uute liitumislepingute arv Elektrilevis.

Eesti Energia käive kasvas rekordiliselt

Eesti Energia esimese kvartali müügitulu oli rekordilised 282,6 miljonit eurot, suurenedes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 54 miljoni võrra ehk 24 protsenti.

Loe veel

Kulumieelne ärikasum EBITDA kasvas aastaga 9 protsenti 83,8 miljoni euroni ning puhaskasum vähenes 77 protsenti 9,5 miljoni euroni.

Kontserni finantsdirektori ja juhatuse liikme Andri Avila sõnul kasvas Eesti Energia käive elektri ja põlevkiviõli müügist peamiselt tänu kerkinud turuhindadele. Ainsana vähenes tulu võrguteenuste müügist tulenevalt võrgutasu 8,4-protsendilisest langetamisest aasta alguses. Tänu Elektrilevi vähendatud võrgutariifile jäi tarbijatele kätte ligi 8 miljonit eurot.

Puhaskasum vähenes peamiselt kahel põhjusel. „Kui tavapäraselt on dividendilt arvestatud tulumaks kajastatud aasta teises kvartalis, siis seekord kajastub dividendide tulumaks esimeses kvartalis. Tulumaksu summaks kujunes 14,3 miljonit eurot. Samuti pärssis kasumlikkust CO2 kvoodi ligi kolmekordne hinnatõus võrreldes 2018. aasta esimese kvartaliga,“ selgitas Avila.

Keskmine elektri turuhind Eestis kasvas aastaga 14 protsenti 48 euroni megavatt-tunnist, eeskätt tulenevalt Põhjamaade hüdroreservuaaride madalamast tasemest. Samuti kergitas elektri turuhinda aastavõrdluses hüppeliselt kasvanud CO2 kvoodi hind, mis mõjutab oluliselt fossiilsetest kütustest elektri tootmist.