Lehm maksab sama palju kui kasutatud auto
Hinna on kõrgeks ajanud välisinvestoritelt tulev ostusurve, kes lehma ostes soovivad tootmiskvooti juurde.
Kui veel kaks aastat tagasi maksis lehm 6000–8000 krooni, siis nüüd 14 000–17 000 krooni. “Kes müüks täna koos kvoodiga 20 lehma, hinnaga 10 000 krooni tükk, ma võtaksin kohe ära,” ütles 300 lehmaga Külmsoo talu peremees Raivo Musting.
Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti Kalev Karisalu sõnul on piimatootmises hakanud tooni andma farmide laiendamine väiksemate farmide kokkuostmise teel. Selliste tehingutega liiguvad ühe farmi alt teise alla nii lehmad kui ka tootmiskvoot. Kvoot üle 600 000 tonni aastas on tootjate vahel ära jagatud, vaid kvoodi raames on piimatootmine kasumlik, tootes piima üle kvoodi, tuleb trahvi maksta.
“Piimandusturg on hea, piima hind oluliselt tõusnud, turustamisvõimalused laienenud. Välisinvestorid püüavad oma osa haarata, ostes lehmi koos kvoodiga,” ütles Karisalu.
Karjas peab tema sõnul olema vähemalt 300 lehma, et kallid seadmed ja laudad end ära tasuksid.
Välisosalus kasvab
Kui hetkel kuulub väliskapitalile – austerlastele, soomlastele, norralastele, iirlastele jt-le – hinnanguliselt ligi kümnendik Eesti piimatootmisest, siis Mustingu hinnangul saab protsent lähematel aastatel olema vähemalt 40.
“Piimatootmine on tasuvaks muutunud, mina ostaks ka lehmi juurde, aga ei ole võimalik,” ütles Musting välisinvestorite suuremale investeerimisvõimele viidates. “Veidi saan riigilt kvooti juurde taotleda. Siis aga pean hakkama karja vähendama, kuna ei suuda välismaalastega konkureerida ja lehmi kvoodi pärast juurde osta,” ütles Musting.
Tema sõnul kasutatakse ka meetodit, et ostetakse kalli raha eest lehm ja viiakse lihakombinaati, et panna saadud kvoodi raames piima tootma mõni riiki toodud tõulehm. “Nii kulub kvoodi täitmiseks vähem lehmi,” täpsustas ta.
Eesti suuremad piimafarmid on Estonia, Põlva ja Tartu Agro, Väätsa jt. Nimekamad välisosalusega ettevõtted on soomlastele kuuluv Trigon Baltic Farming oma kahe Ida-Virumaa farmiga ning Austria kapitalil Ühinenud Farmid kaheksa Lõuna-Eesti farmiga.
Ühinenud Farmide tegevjuhi Aadi Remniku sõnul võib EL-i piimatootmise kvoodisüsteem reformimisel mõne aja pärast kaduda.
Liiga palju ei maksta
Ligi 1000 lehmaga piimakarja majandava Trigon Baltic Farmingu tegevjuhi Kaupo Ojavee sõnul on ettevõte küll karja ostnud, kuid 17 000 kroonini lehma kohta ei ole tehinguhind küündinud. “Hind on maksimaalselt olnud kuni 15 000 krooni lehma kohta,” ütles ta, lisades, et ainult kvoodi pärast ettevõte lehmi ei osta.
“Lehma kõrge hinna üle nurisevad väiksemad Eesti piimatootjad, kes muretsevad oma edasiste arenguvõimaluste kadumise pärast. Neil puudub finantsvõime loomi juurde osta,” ütles Ojavee.
1300 lüpsilehmaga Ühinenud Farmide tegevjuhi Aadi Remmiku sõnul on kvoodist räägitav jutt üledramatiseeritud. “Meie ei ole kvoodi pärast loomi ostnud, et neid kombinaati saata, sellist hinda nagu 17 000 ei ole mõtet lehma eest maksta,” ütles ta.
