Padar väljendas heameelt, et tootjate ettepanekud toetuste jagamise osas ühtivad ulatuslikult ministeeriumi seisukohaga ning läbi tuleb arutada vaid üksikud nüansid.

Piimalehmatoetus makstakse Padari sõnul välja hiljemalt 31. märtsiks, teatas ETAle põllumajandusministri nõunik Kaja Tullus.

2001. aastal on kavas riigieelarvest maksta põllumajandustootjatele toetusteks 296,33 miljonit krooni.

Valitsuse ja põllumeeste läbirääkimistel põllumehi esindavate nelja organisatsiooni ühiste ettepanekute kohaselt peaks sarnaselt varasemate aastatega kõige rohkem toetatama piimalehma- ja teraviljakasvatust - mõlemale valdkonnale pakkusid põllumehed 112,5 miljonit krooni toetusteks, on teatanud ETAle Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja juhatuse esimees Alar Oppar.

Teraviljatoetuste seas on ka toetused kaunvilja, rapsi, rüpsi ning seemne- ja kiulina kasvatamiseks. Tulutoetuste seas tegid põllumehed etteantud üldsumma raames ettepaneku veel noor- ja lihaveiste kasvatamise toetamiseks 3 miljoni krooniga, emisekasvatustoetuseks samuti 3 miljonit, ute- ja kitsekasvatustoetuseks 2 miljonit. Sertifitseeritud seemne kasvatamise toetuseks kavandasid põllumehed 2 miljonit, mahepõllumajanduslikule tootmisele ülemineku ja mahepõllumajandusliku tootmisviisi toetuseks 4 miljonit.

Intressitoetusteks kavandasid põllumehed 20, nõuandetoetusteks 1,54, põllumajandusmaa lupjamise toetuseks 15, põllumajandustootjate ühise majandustegevuse toetuseks 5 ja turuarenduse toetuseks 2,5 miljonit krooni. Aiandustootjate ühistegevuse toetuseks kasutaksid põllumehed 0,7 miljonit.

Keskkonna projekt võtab 2,5 miljonit, koolipiimatoetusteks kulub sel aastal 10,1, SAPARDi programmi rakendamiseks 63,09 miljonit krooni.

Põllumajandusministeerium töötab lähiajal põllumajandustootjate ettepanekud läbi, koostab lõpliku jaotuse ning teavitab sellest põllumehi, kinnitas minister.

Põllumeeste ja ministeeriumi seisukohtade sarnasus näitab Padari sõnul selgelt, et põllumajandustootjad ja ministeerium mõtlevad ühes suunas ning ministeerium saab tootjate seisukohtasid toetuste jaotamisel tõsiselt arvestada.

Põllumajandusministri arvates peaks tootjatele lisama kindlustunnet see, et toetuste maksmise korrad kehtestatakse pikemaks ajaks ning neid ei tehta igal aastal ümber. "Piimalehma kasvatamise toetuse taotlemise ja maksmise korra kiitis valitsus eile heaks, teised valmivad järjest vastavalt väljamaksmise järjekorrale," lubas minister.

Põllumeeste ja ministri kohtumine toimus täna vastavalt möödunud aasta 8. augustil sõlmitud kokkuleppele, mille kohaselt tuli pärast riigieelarve kinnitamist läbi rääkida toetuste struktuur ja võimalike uute toetuste lisandumine. Kohtumisel olid esindatud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (Aavo Mölder), Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliit (Tõnis Blank), Eestimaa Talupidajate Keskliit (Urmas Ardel) ja Eesti Ühistegeline Liit (Jaan Leetsaar). Arutelu juures viibis eksperdina ka Eesti Aiandusliidu esindaja Kalle Reitel, teatas Tullus.

Põllumeeste esindajad on väljendanud seisukohta, et valitsus on rikkunud valitsuse ja põllumajandustootjate vahel augustis sõlmitud kokkulepet 236,13 miljoni krooni ulatuses.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eestimaa Tootjate Liidu ja Eesti Ühistegelise Liidu hiljutises ühises kirjas peaminister Mart Laarile tõdetakse, et 2001. aasta riigieelarve seaduses on sihtotstarbelisteks ülekanneteks põllumajandustootjatele koos SAPARDi projekti kaasfinantseerimisega määratud 362,07 miljonit krooni. Vastavalt valitsuse ja põllumajandustootjate vahel 8.augustil 2000.aastal sõlmitud kokkuleppele, milles põllumajandustootjaile põllumajandussaaduste tootmiseks antavad riiklikud krediidisoodustused ja toetused, sealhulgas riigi poolt kaasfinantseeritavad toetused on 2001.aastal vähemalt 639 miljonit krooni, ei ole valitsus nimetatud kokkulepet täitnud 276,93 miljoni krooni ulatuses, nenditakse kirjas.