Suuri riske möönab Swedbank ka ise esmaspäeval avaldatud emissiooniprospektis.

„Suurte disproportsioonide ja kriisi tõttu Balti riikide majanduses on olemas devalveerimisrisk,“ märgib Swedbank prospektis. „Devalveerimine mõjutaks negatiivselt ka finants- ja kinnisvaraturgu, mis omakorda mõjutaks negatiivselt Swedbanki tegevust nii Balti riikides kui kontserni tasandil,“ tsiteerib leht prospektist.

Dagens Industri andmetel on käimas arutelud, mis Swedbankist sellisel juhul edasi saab. Arvatakse, et Rootsi Riigivõla amet ja riik ei ole pärast investeerimispanga Carnegie ülevõtmist väga huvitatud suure panga päästmisoperatsioonist. Võimalikku lahendust arutavad hoopis teised kommertspangad — Nordea ja Handelsbanken, väidab DI oma allikatele toetudes.

Mis aga oleks sellise tehingu võimalik hind, on hea küsimus. Swedbankil oleks sellisel juhul portfellis palju probleemseid laene. Swedbanki info- ja investorsuhete juht Thomas Backteman tunnistab DI-le , et halbade laenude osakaal Balti riikides tuleb seni prognoositud 1,2 protsendist suurem. „Usume, et see osakaal tuleb suurem,“ ütles ta. Prognoosi korrigeerida on aga plaanis alles pärast emissiooni.

Handelsbanken on lehe andmeil enim huvitatud Swedbanki Robur fondist. Kui see eraldada, on Swedbank taas hoiupank, mille põhiline tegevuskese on Rootsis.

Nordea juht Hans Dalborg on ammu öelnud, et pank tahab laieneda Balti riikides, Põhjalas, Poolas ja Venemaal ning et ta hoiab “püssirohu kuiva” võimalike tehingute jaoks.

Räägitakse ka sellest, et üks osa Swedbanki kontoreist Rootsis võidakse müüa Norra pangale DnB Nor.