Leibkonna kulutused elektrile suurenesid viiendiku
Kui 2000. aasta IV kvartalis kulutas leibkonnaliige kuus elektrile (koos elektrimõõtjatele ja üldelektrile tehtud kulutustega mitmepereelamutes) alla 65 krooni, siis 2001. aasta I kvartalis juba 78 krooni. Elektrikulutuste suurenemine on seotud nii elektrihinna tõusuga alates 1. jaanuarist 2001, kui ka Eesti Energia turunduspoliitika muutumisega.
Leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek oli 2001. aasta I kvartalis 2199 krooni, millest toidule kulus 700 krooni ehk 32%.
2000. aasta IV kvartaliga võrreldes vähenesid leibkonnaliikme väljaminekud 7%. Oluliselt vähenesid nii riietele ja jalanõudele (37%) kui ka majapidamisele (28%) tehtavad kulutused.
Toidukulutuste vähenemist (5%) mõjutas kõige enam lihatoodetele tehtud kulutuste vähenemine (8%).
2001. aasta I kvartalis oli leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek 2158 krooni, sealhulgas sissetulek palgatööst 1422 krooni ehk 66%.
2000. aasta IV kvartaliga võrreldes vähenes leibkonnaliikme netosissetulek 8%.
Selle peamine põhjus oli palgatööst saadava sissetuleku vähenemine 5% ja siirete vähenemine 10%. Oluliselt mõjutas siirdeid haigus- ja sünnitushüvitistest ning muudest siiretest saadud sissetuleku vähenemine. Samas suurenes eraisikute vahelistest siiretest (s.o alimendid ja toetusrahad) ja sotsiaalabist saadud sissetulek.
Maal oli leibkonnaliikme netosissetulek 35% väiksem kui linnas. Linnas oli üle kahe korra suurem sissetulek palgatööst, kuid samal ajal oli ligi kolm korda väiksem sissetulek individuaalsest töisest tegevusest.
Ühe inimese 30 päeva arvestuslik elatusmiinimum oli 2001. aasta I kvartalis 1296 krooni, millest toidukorv maksis 632 krooni.
Eelmise kvartaliga võrreldes suurenes arvestuslik elatusmiinimum 33 krooni.
