Leif Fagernäs: uut Nokiat ei paista praegu kusagilt


Leif Fagernäs: uut Nokiat ei paista praegu kusagilt
Juha Salminen

Soome eksport on kriisi ajal rängalt pihta saanud, aga midagi olukorra parandamiseks teha on peaaegu võimatu, tunnistab Soome tööstusliidu tegevjuht Leif Fagernäs.

•• Kas Soomel on oma ekspordipoliitika või ekspordistrateegia?

Ei ole.

•• Kas Soome toetab eksporti mingite subsiidiumitega?

Ei.

•• Maksueranditega?

Ei. Soome positsioon ka rahvusvaheliselt on selliste soodustuste ja erandite kaotamine. Väikeriigina pole need meie huvides.

•• Mida siis Soome tööstuse toetuseks teeb?

Eksporditoetustest rääkides tuleks alustada ühest muutusest – Soome kuulub euroalasse. Meil ei ole enam oma raha ega oma rahapoliitikat. See tähendab, et kogu ekspordi kontseptsioon on teistsugune.  Kaubandusbilanss ja jooksevkonto ei ole enam nii tähtsad ja nii suurt tähelepanu pälvivad kui varem. Rohkem on juttu lisandväärtuse teemadel.

•• Viitate siin sellele, et kui näiteks Rootsi kroon langeb või tõuseb, siis avaldab see kohe mõju Rootsi väliskaubandusele…

Täpselt. Soomel seda enam ei ole ja seega oleme ekspordist rääkides hoopis teises maailmas.

•• Soomet aga võib ikkagi nimetada eksportivaks maaks?

Ilmselt küll. Eriti kiire on olnud kasv viimasel kümnendil, enne kriisi ligines Soome ekspordi osa meie sisemajanduse kogutoodangust 50 protsendile.

Seotud lood:

•• Kust see kasv tuli?

Peamine põhjus on ikkagi elektroonikatööstuse tõus.

•• Mis selle kasvu taga oli ja kuidas elektroonikatööstus üleüldse Soomes tekkis?

Üks asi on muidugi Nokia lugu. Väga õnnelik kokkusattumine. Aga selles segmendis on ka väga palju teisi ettevõtteid. Nokia jaoks oli väga oluliseks tõukejõuks Põhjamaades toimunud standardiseerimine, see avas nii Nokiale kui ka Ericssonile omal ajal turu ja uued võimalused.

Aga tervikuna on raske seletada elektroonikatööstuse teket. Siin polnud mingit suur plaani ega kavandamist. Areng käis loomulikku rada. Ühe faktorina võib välja tuua ehk inseneride arvu Soomes. Soome peaks inseneride suhtarvu järgi elanikkonnast olema maailmas esikohal.

•• Vaatasin teie kodulehelt statistikat, kus te toote ekspordist rääkides välja kolm sektorit: tehnoloogiatööstus, metsatööstus ja keemiatööstus. Esimene neist on tõusnud konkurentsitult suuremaks?

Jah, selle alla käibki elektroonikatööstus. Aga suure panuse on andnud ka masinatööstus, energiaseadmed ja ka see, mida me siin Soomes nimetame „suitsuste korstnatega tööstuseks” – rasketööstus, metallid, metalltooted ja osaliselt ka metsatööstus. Kõik need kasvasid viimasel 15 aastal kiiresti ja olid heas kasumis.

•• Aga tehnoloogiasektori ekspordi kiire kasv, kuidas see tuli ja mis selle põhjustas?

Peamiseks põhjuseks on ikkagi globaalsed arengud. Ei saa öelda, et me Soomes oleksime seda planeerinud. Näiteks see, et Hiina ja mitmed teisedki riigid hakkasid järsku väga palju investeerima infrastruktuuri, energiasse, tehastesse, sellest kõigest Soome võitis – meie masinad, seadmed, paberimasinad, kraanad, liftid ja elektroonika said järsku suure turu.

Näiteks see eespool nimetatud „suitsuste korstnatega tööstus” – 20 aastat tagasi arvasime, et see on kaduv ja hääbuv tööstusharu, aga tänu ülemaailmsele majanduskasvule ja nõudlusele investeerimiskaupade järele on sektor tugevalt kasvanud.

•• Soome suurimad ekspordipartnerid on Saksmaa, Rootsi ja Venemaa. See on loomulik, et lähiriigid on tähtsamad, aga kuidas jõudsid Soome tooted mujale maailma, kas või sellessesamasse Hiina?

Kaks asja said kokku. Meil olid sobivad head tooted ja Hiinas tuli järsku nõudlus nende järele. Ma ei saa öelda, et me oleks 15 aastat tagasi seda ette näinud või oodanud. See lihtsalt juhtus. Nii oli Soome firmadel tegelikult Hiina minek päris lihtne.

Samas tuleb öelda, et jutt ei käi ainult Soome toodete ekspordist, vaid ka sellest, et tootmine läheb välismaale. Et firmad laienevad ja investeerivad välismaale. Praegu töötab neis tööstusharudes välismaal juba rohkem inimesi kui Soomes. Elektroonikatööstus on väga hea näide sellest arengust. Näiteks elektroonikatoodete kokkupanemist pole enam üldse Soome jäänud.

•• Mida teeb Soome riik, teie enda organisatsioon praegu, kriisi ajal Soome ekspordi toetamiseks?

Ausalt öeldes suurt mitte midagi ja ega tegelikult saagi eriti midagi teha. Nagu sai räägitud Soome ekspordi kasvust viimase 15 aasta järel, sellest kuidas maailmas ja eriti Aasias tekkis suur nõudlus investeerimiskaupade järele. Me saime sellest kasu, aga nüüd kui hiinlased ei taha enam uusi tehaseid ehitada, siis ega meie ei saa ka neid panna uusi tehaseid ehitama, et saaksime sinna oma masinaid ja seadmeid müüa.

Kriisi ajal on Soome üks maailma enim pihta saanud riike. Meie eksport kukkus esimesel poolaastal 37%.

•• Ma saan teie jutust aru, et Soomel pole olnud tsentraliseeritud ekspordipoliitikat. Et pole mingit väga konkreetset tööstuspoliitikat, näiteks midagi selles stiilis nagu Saksamaal, kus luuakse nullist mõni tööstusharu, nagu näiteks päikseenergiaga seotud asjad?

Tõsi, Soomes selliseid poliitikaid ei ole. Meie areng on olnud loomulik ja orgaaniline, samm-sammult. Näiteks nagu metsa- ja paberitööstuse puhul, mis on aastakümneid omasoodu arenenud, laienenud, uusi tooteid, lisandväärtust suurendanud. Kui te küsite minult, miks see või teine tööstusharu Soome tekkis, miks need kasvasid, kuidas tõusis eksport, siis on mul keeruline anda väga konkreetseid vastuseid. Näiteks väga suur ekspor-tija, liftitootja Kone, läks välismaale juba 1960. aastatel ning jah, ülemaailmne linnastumine on olnud trend, mis aitas ja mis aitab ka edaspidi nende arengule kaasa. Aga miks Kone just Soome tekkis, on väga keeruline öelda.

Tuleb arvestada ka Soome väiksust. Meil pole kunagi olnud suuri rahvusvahelisi tööstusharusid nagu autotööstus või lennundus. Mõnes mõttes on ehk isegi vedanud. Kui vaadata näiteks Rootsit, kus need valdkonnad olemas, siis nemadki kaotavad oma konkurentsivõimet, nende hoidmine ja arendamine on keeruline.

•• Nõuab palju raha, palju poliitilist tähelepanu, energiat? Samas loobuda on neist aladest samuti raske?

Jah, tegu on ju rahvusliku uhkuse asjadega.

•• Veel kord üle korrates: Soome ekspordi kolm suurimat valdkonda on tehnoloogiatööstus, metsatööstus ja keemiatööstus. Esimese arengust juba rääkisime, kodumaisel toormel põhineva pikaaegsete traditsioonidega metsatööstuse muutumisest saan ka aru, aga kustkohast tuleb Soome keemiatööstus, mis alates 2000. aastast näitab kiiret kasvu ja on ekspordimahult metsatööstusest mööda läinud?

Seda on juba raskem seletada. Ma arvan, et põhjuseks on naftahindade kerkimine. Soomel endal küll naftat pole, aga meil on rafineerimine ja ilmselt oleme niimoodi ka selles sektoris oma eksporti kasvatanud.

•• Aga mis on Soome tulevikuvaldkonnad? Milline on järgmine Nokia?

Kui ma seda teaks. Praegu ei paista uut Nokiat kusagilt. Uute valdkondade puhul loodame keskkonnatehnoloogiatele, cleantech’ile ja uue energia aladele. Juba praegu on Soomes palju selle ala firmasid.

Ülemaailmseks trendiks on ka rahvastiku vananemine, kuid siin on mul raskem näha, kuidas Soome kasu saaks – meil ei ole erilist meditsiinitööstust ega muid selle ala firmasid. Kindlasti jätkub ka urbaniseerumine, millest Kone jätkuvalt kasu saab. Turvalisuse ja julgeolekuga seotud alad on olulised.

Ja kindlasti tuleb Soomes kasvatada ka teenuste eksporti. Eelkõige pean silmas tarkvara, mis on alaesindatud, aga ka turismi.

•• Kui juba praegu on teil nii palju keskkonnatehnoloogia ja cleantech-ettevõtteid, siis mis on nende kasvu ja ekspordipotentsiaali takistuseks?

Nad on väikesed, selles sektoris on vaja rohkem kontsentreerumist. Väikestel firmadel on väga raske minna välisturgudele. See on keerukas ja kallis. Tihti minnakse välisturule tänu sellele, et mõni suur partner läheb ees. Või kui on tegu unikaalse tootega, aga need on haruldased juhtumid.

•• Milline on tüüpiline eksportiv Soome firma?

Tegelikult domineerivad Soome ekspordisektoris üksikud firmad. Viis suuremat firmat annavad 25% Soome ekspordikäibest. 20 suuremat annavad 50% ekspordikäibest. Ja siis tuleb väga palju väga väikseid firmasid. Tegelikult on just sellistest keskmise suurusega eksportijatest puudus.

Me tahaksime ergutada seal ühinemist, kontsentreerumist, näidata, et selles on kasvupotentsiaal.

•• Tuleme veel kord Soome ekspordipoliitika juurde tagasi. Ütlete, et seda pole, aga teisalt räägite ka kontsentreerumisest, et tuleb teha seda ja teist…

Soomes ei ole suurt ekspordistrateegiat, ekspordi toetamise plaani, soodustusi või toetusi. Kui ma räägin Soome ekspordi toetamisest, olgu Soome tööstusliidu tegevusest või Soomest tervikuna, siis käib jutt „pehmetest” asjadest: infovahetusest, koolitusest, koostööst, konsulteerimisest.

Näiteks meie oleme loonud Cleantech Finland Business Forumi. Või FinPro – Soome ekspordi toetamise assotsiatsioon, mis on Soome firmade endi loodud, kus on osalised ja mida finantseerivad nii ettevõtted ise, ettevõtlusorganisatsioonid kui ka Soome riik. Aga ka nemad tegelevad eelkõige konsulteerimise, abistamise, koolitamise, nõu andmisega, Soome ettevõtete ja ärimeeste abistamisega välismaal.

•• Kui tähtis on firmade „rahvuslikkus”? Eesti näitel tundub, et väliskapital on ühelt poolt hea – nad toovad raha, sidemeid, oskusi ja kogemusi. Teisalt võib see aga hakata takistuseks saama – mis huvi on ühel Soome ettevõttel, et neile kuuluv Eesti tütarfirma tegeleks innovatsiooniga, arendustööga, uute turgude otsimisega?

Rahvuslik kuuluvus iseenesest ei ole enam tähtis. See on globaalne areng. Helsingi börsil teevad 60% tehingutest välismaalased. 90% Nokiast kuulub välismaalastele…

•• Tõsi, aga isegi kui nn Soome firmad ei kuulu enam soomlastele, siis on vähemalt nende peakorterid jäänud Soome?

Jah, see on küll õige. Peakorterid on siin ja kus on peakorterid, seal on ka enamik know-how’d ja raha.

Soome tööstuse sõlmpunkt

•• Leif Fagernäs juhib Soome tööstusliitu (Elinkeinoelämän kes-kusliitto ehk EK). See on Soome suurim ettevõtlusorganisatsioon, mis esindab 95% Soome ekspordist ja 70% Soome sisemajanduse kogutoodangust. Liitu kuulub umbes 16 000 Soome ettevõtet.

•• EK vasteks Eestis võib ehk pidada Eesti tööandjate keskliitu. Erinevus on aga selles, et kui Eesti tööandjate keskliidu põhiaur läheb ametiühingutega kraaklemise peale, siis EK tegevus Soomes on palju laiahaardelisem. Ka nemad on Soome ametiühingute partneriks ettevõtjate poolelt vaadates. Aga EK on märksa proaktiivsem paljudes tegevustes: makromajanduse analüüs, info ja kogemuste levitamine, mitmesuguste ürituste algatamine, paljude Soome majandusarengut toetavate ettevõtmiste käivitamine ning põhiveduriks olemine.