Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhataja Lauri Luur ütles, et kuigi reisijatevedu Lelle-Pärnu raudteel lõppeb 1. jaanuarist 2019, tuleb alternatiive hakata otsima kiiremas korras. “Kõige olulisem on tagada, et pärast reisirongiliikluse lõppemist ei väheneks seni reisirongi kasutanud piirkondade inimeste transpordivõimalused,“ ütles Luur.

Tema sõnul näitab reisirongide kohta käiv statistika, et Lelle-Pärnu vahelisel lõigul on igas peatuses (va Pärnu) olnud keskmiselt 2-3 sisenemist või väljumist iga reisi kohta. „See on kokku üks väiksem bussitäis inimesi. Praegu on eelkõige küsimus selles, et piirkondade inimestel oleks ühistranspordi kasutamise võimalus. See ei pea olema tingimata rong, seda on praeguse raudteesse investeerimisvajaduse tõttu odavam ja mõistlikum lahendada bussitranspordiga,“ ütles Luur. „Küll peame veel enne selgitama välja kohalike elanike transpordivajadused, et saaksime kujundada mõistliku bussiteenuse kuni Rail Balticu valmimiseni 2025. aastal.“

Luur märkis, et investeeringute tegemisel tuleb silmas pidada pikka vaadet. "Praegu on ju tegelikult kõne all olnud see, et teha ca 10 aastaks 17 miljoni suurune lisainvesteering raudteesse (iga-aastane dotatsioon lisaks), mis pärast Rail Balticu käivitumist lõpetab töö. Et ressursid on piiratud, siis peame väga mõistlikult nendega ümber käima ja vaatama investeeringuid mõnekümne aasta pikkuses perspektiivis. See tähendab, et selles perspektiivis läbib Pärnumaad Rail Baltic ja meil on toimiv lennujaam, mis toob piirkonda ostujõulisi kliente. See toetab kogu maakonna arengut," selgitas Luur Delfile.

Kohalike omavalitsuste otsus toetada Lelle-Pärnu raudteelõigu remondiks kuluva raha suunamist lennujaama taastamiseks sündis üksmeeles ja eeldusel, et Rail Baltic tuleb kindlasti. "Toonasel kohtumisel tõid KOV juhid esile vajaduse investeerida eelkõige Via Baltica maantee, Pärnu lennujaama ja Rail Balticu arendamisse. Lelle-Pärnu ühendusel ei nähtud nende kolme investeeringu valguses mõtet," rääkis Luur ja rõhutas, et Pärnumaale tulev siseturist saabub siia ikka valdavalt pigem maanteed mööda.

Valitsus otsustas lõpetada avalike vedude tellimise Lelle–Pärnu raudteel 1. jaanuarist 2019, sest raudtee tehniline olukord ei võimalda enam selle kasutamist reisirongiliikluseks. Rongi kiiruse hoidmine üle 60 km/h eeldab ligi 17 miljoni kulutamist raudtee uuendamisele.