Kuigi lennupiletite müügis võib leida ka reiside odavnemist, annavad tooni varasemast viiendiku või isegi poole võrra kallimad hinnad. Näiteks võis märtsikuus Estonian Airiga lennata Amsterdami ja tagasi 343 euroga, nüüd aga tuleb välja käia 423 eurot. Helsingist võis jaanuarikuus Lufthansaga Hispaaniasse Málagasse lennata 234 euroga, nüüd küsitakse 433 eurot. Hispaania-pileti kallinemist mõjutab suvitushooaeg, kuid isegi Tallinna-Stockholmi liinil opereeriv Flybe küsis mullu detsembris pileti eest 245 eurot, nüüd 254.

Lennureisija, kes loeb odavatest lennupakkumistest, saab tihti ebameeldiva üllatuse, kui hakkab piletit ostma: raha tuleb loodetust rohkem välja käia. Lennufirmad kutsuvad hinnatrikki „unbundling of services”, mis tähendab varem hinna sisse kuulunud teenuste eest lisaraha küsimist: pardateenindus, istekoha valik, käsipagas, lennule registreerimine.

„Keskmine hind on pikemal perioodil püsinud stabiilsena, vaevumärgatava trendiga ülespoole, ehkki aeglasemalt kui üldine inflatsioon,” selgitas Estraveli turundusjuht Mari-Liis Rüütsalu. „Teenuste eest raha küsimine ei peegeldu hinnastatistikas. Hinda tõstetakse nn kütuse lisatasu sildi all.”

Konkurents väheneb

Euroopa ja Põhja-Ameerika vahelistel liinidel on konkurents vähenenud ja hinnad asunud tõusuteele. Tänu Pärsia lahe riikide agressiivselt turule pürgivate lennufirmade Emirates, Etihad, Qatar Airways kiirele laienemisele on Aasia lendude hinnatase isegi langenud. „Kui viis aastat tagasi oli raudselt odavam lennata New Yorki kui Bangkokki, siis tänapäeval ei pruugi enam erilist hinnavahet olla,” lisas Rüütsalu.



KOMMENTAAR

Veigo Kell
portaali trip.ee moderaator

Lennupiletite hinnad käituvad viimase poole aasta jooksul Euroopas väga närviliselt, mis raskendab pädevate üldistuste tegemist ja trendide määramist. Odavalt lendamine nõuab reisijalt vaba ajagraafikut, sest kindla reisiplaani korral hind tõuseb märgatavalt. Euroopa on oma lennundusturu poolest võrreldav Ameerikaga, kuid konkurents on siin kümneid kordi tihedam. Pidevat kahjumit teenivad lennufirmad ei looda hinna tõstmisele, küll aga odavlennukontseptsiooni kasutamisele. Odavlennufirmade asutamisega tegelevad näiteks Finnair, Iberia ja ka Lufthansa.