Reisijakindlustus on sätestatud lennundusseaduse paragrahv 58 lõige 4., mis on kooskõlas Varssavi konventsiooni Montreali 3. lisaprotokolliga. Vastavalt sellele on minimaalne summa, millele üks reisija peab olema kindlustatud 100 000 SDRi ehk Special Drawing Right'i ühiku ulautuses. 1 SDR on 22,37 krooni, seega 100 000 SDRi on 2 237 000 krooni. Lennuettevõtjatel on õigus kindlustada ka suuremale summale, teatas lennuamet.

Reisija jaoks tähendab see, et 100 000 SDRi (või kõrgem summa, millele lennufirma on oma reisijad kindlustanud) on maksimaalne summa, mida kindlustus, analüüsides erinevaid asjaolusid, saab talle kõigi kahjunõuete eest kokku välja maksta. Seega on ELKi ja Enimexi, kes on õnnetusega seotud osapooled ja omavad konkreetseid majanduslikke huvisid antud õnnetusjuhtumi lahendamisel, ajakirjanduses kajastatud väited vastuoludest lennundusseaduse ja konventsioonide vahel valed ning asjatult avalikku arvamust segadusse ajavad.

Guadalajara konventsiooniga täiendati Varssavi konventsiooni ning määratleti täpselt lepinguline vedaja ja tegelik vedaja. Lepinguliseks vedajaks on lennufirma, kes on sõlminud reisijaga tegeliku veolepingu - Hiiumaa juhtumil ELK. Tema suhtes rakendub Varssavi konventsioon ning peab seega reisijatele oma kindlustuse kaudu korvama kahjud. Tegelik vedaja on lennufirma, kes lepingulise vedaja antud volituste alusel teostab vedusid - Hiiumaa juhtumil Enimex. Kui vedu teostab tegelik vedaja, võib kahjunõudehagi esitada hageja valikul nii tegeliku kui lepingulise vedaja vastu, kas mõlema vastu koos või eraldi. Milline kindlustusandja kannab lõplikult kindlustuse sõltub Enimexi ja ELKi vahelisest lepingust. Kolmandate isikute kindlustus tuleneb lennundusseaduse paragrahv 58 lõigetest 1 ja 3, mis sätestavad, et nende maapinnal viibivate isikute kahju korvamise põhimõtted, kes võivad õhusõiduki alla kukkumisel materiaalset kahju saada. Seda käsitletakse lahus reisijate kindlustusest.