Liftiga tõsteti Boeingu kaubalennukile 150 elusat lehma. Nad olid korralikult kastidesse pakitud. See oli esimene elusveiste lend Austraalias Hiina. Nende reisisihiks oli tapamaja Hiinas.

Sellised lennud on võimalikud ja ka kasumlikud, kuna Hiinas kasvab värske liha vajadus. Hiinas kehtivad regulatsioonid nõuavad, et imporditud elusloomad tuleb lihaks teha võimalikult saabumiskoha lähedal.

„Veiste lennuvedu Hiina sisemaale pakub häid võimalusi,“ ütles Austraalias Adelaide’is asuva Eldersi elusekspordijuht Cameron Hall, kes korraldas esimese lennu 20. oktoobril. „Kui te saadate neid meritsi piirdub müük vaid rannikupiirkondadega.“

Sedasi saab aga veiseid transportida sisemaa kasvava nõudluse rahuldamiseks.

Rabobanki prognoosi kohaselt kasvab Hiina lihanõudlus 2025. aastaks 2,2 miljoni tonni võrra. Sellest saaks valmistada 19 miljardit burgerit. Hiina tugev nõudlus on veiseliha hinna võrreldes 2000. aastaga 4-kordistanud 10 dollarile kilogrammist. Hiinas on maailma kallim veiseliha, mis Austraalias on enam kui poole odavam.

Vaid mõne kuu eest sõlmisid Austraalia ja Hiina vabakaubanduslepingu.

Osalt on Hiina veiseliha nõudluse taga muutuv menüü. Sajandeid on Hiinas eelistatud sealiha, kuna sigu kasvatati tagahoovis. Veel üsna hiljuti oli Hiinas veiseliha haruldane – seda kutsuti miljonäride lihaks. Hiina hiljuti toimunud kiire linnastumise ja kasvava keskklassiga on lihatarbimine muutumas.

Loomasöödatootja New Hope Groupi andmetel katab Hiinas sealiha nüüd vähem kui 60% proteiinivajadusest. 30. aastat tagasi oli sealiha osa üle 90%.

See tähendab 60 miljardi dollarilise aastase mahuga turgu. Hiinlased tarvitavad ära kõik, mida veisest saab. Isegi kondid ja siseelundid.

Austraalia varustajad katsetasid, kas müügist saadud tulu katab ära loomade Hiina lennutamise kulu.

Hall ütles, et nelja-viite kasti pakitud veised asusid lennukis seal, kus tavaliselt istuvad turismiklassi reisijad. Üleval, kus tavaliselt reisilennukis joovad šampust äriklassi reisijad, leidsid koha mõned kaasa sõitnud kaubasaatjad.