Lennujaam kaalub tasu langust
Euroopa Komisjoni asepresident ja transpordivolinik Antonio Tajani saatis kõikidele EL-i liikmesriikidele kirja, milles kutsus üles lennundussektorit kaude toetama. Kuna majanduskriisi tõttu on Euroopa lennuettevõtted teeninud sel aastal juba 40,3 miljardit krooni kahjumit, siis võiks Tajani sõnul olukorra parandamiseks kaaluda järgmisel aastal lennujuhtimise halduskulude külmutamist või kärpimist ja lennujaamamaksude direktiivi kiiremat ülevõtmist.
„Liikluse järsk vähenemine ei pruugi lähemal ajal peatuda ja liikmesriigid on teatanud 5,8% võrra suurematest kuludest, mis võib edaspidi veelgi suurendada lennuettevõtjate kulukoormust,” põhjendas volinik. Eestis on lennuliiklusteeninduse tasude puhul hindade külmutamise teed juba mindud. Nii on Lennuliiklusteeninduse AS-i teenuste hinnad alates 2002. aastast püsinud muutumatuna või suisa langenud.
Järgmisel aastal jäävad hinnad ettevõtte nõukogu suvise otsusega püsima tänavusel tasemel. „Vaadeldes meie teenustasude mõju Tallinna maandumisel tervikuna, siis Lennuliiklusteeninduse AS-i panus selle atraktiivsemaks tegemisel on väga piiratud, kuna meile makstavad tasud on lennufirma makstavatest kogutasudest vaid umbes kuus protsenti,” ütles Lennuliiklusteeninduse juhatuse liige Marko Otsing.
Vaja 30% hinnalangust
Tallinna lennujaama käitusdirektor Einari Bambus usub aga, et lennujaamamaksudest võiks veel näpistada. „Mõtleme praegu põhjalikult, kuidas lennujaama atraktiivsemaks muuta ja hindu langetada,” ütles ta. Bambuse hinnangul on raske öelda, kas hinnalangus kohe ka uusi lennukompaniisid ligi meelitaks. „Kindlasti on lennujaamatasud olulised, aga neid määravaid komponente on veel.
Iga võimalust rehkendatakse hoolikalt,” sõnas ta, kinnitades, et lennujaam peab uute liinide avamiseks jätkuvalt läbirääkimisi mitme lennufirmaga. Lennujaamamaksude direktiiv, mida volinik Antonio Tajani ette antud tähtaja ehk 2011. aasta 15. märtsi asemel kiirkorras rakendada soovitas, näeb ette, et tasud peavad olema kõikidele lennukompaniidele arvutatud võrdsetel alustel. Hinnakujundus peab olema objektiivne ja läbipaistev. Lubatud on ka tasude diferentseerimine, näiteks keskkonnaalastel kaalutlustel. Et tasud oleksid mõistlikul tasemel, peab iga liikmesriik aga looma sõltumatu järelevalveasutuse.
Einari Bambuse sõnul on Tallinna lennujaamas juba ka vastav lennujaama kasutajate komitee olemas. Estonian Airi juhi Andrus Aljase sõnul ei tööta komitee siiski veel neis ülesannetes, mille direktiiv ette näeb. „Komitee on olemas ja ka lennufirmad on osalised, aga hindadest ei ole räägitud. Seal käsitletakse pigem igapäevast opereerimist puudutavaid küsimusi,” lausus ta ja avaldas lootust, et tulevikus pühendutakse enam ka lennujaamatasudele.
Aljas kinnitas, et Tallinna lennujaam on hinnakujunduses olnud korrektne, olles oluliselt läbipaistvam ja võrdsem kui näiteks Riia lennujaam. Siinsed hinnad on aga tema hinnangul liiga kõrged. „Riias ja Vilniuses on hinnad mitu korda odavamad. Ma küll ei tea täpselt lennujaama majandustulemusi, aga arvan, et lennujaam ei peaks raskes majandusolukorras kasumit teenima.” Aljase sõnul oleks hindade langetamisest kindlasti kasu, kuid need peaksid positiivse efekti andmiseks alanema kolmandiku võrra või rohkemgi.
Riia lennujaam on uurimise all
•• Üleeile kirjutas uudisteportaal aviaport.ru, et Läti konkurentsiamet asus uurima Riia lennujaama tegevust, kus kohalikku lennukompaniid airBalticut võib olla teistele eelistatud.
•• Konkurentsiamet võttis airBalticu ja Riia lennujaama küsimuse käsile lennufirmade Austrian Airlines, Chech Airlines, Finnair, British Airways, Deutsche Lufthansa AG ja KLM Royal Dutch Airlines avalduse alusel. Kaebajad leiavad, et 2004. aastast kehtiv Riia lennujaama allahindluste süsteem tekitab ebavõrdset konkurentsi, tugevdades põhjendamatult airBalticu positsiooni turul.
•• Estonian Airi juht Andrus Aljas lisas, et Riia lennujaama allahindluste süsteem on segane ka eestlaste rahvusliku lennukompanii jaoks.
