Lennujuht süsteemirikkest lennuliikluses: käivitus eriolukordade plaani teine etapp
Eurocontrol on Euroopa Lennunavigatsiooni Ohutuse organisatsioon, mille allüksuse kaudu reguleeritakse lende ja lennuvoogusid üle kogu Euroopa. Lennujuhtimiskeskused kasutavad võrgustiku halduri süsteemi reaalajas õhuruumidesse saabuvate lendude hulga jälgimiseks ja läbilaskevõime tagamiseks, kuid rikke tõttu ei saanud lennujuhtimiskeskused õhuruumi liikluskoormust ning selle prognoosi reaalajas kontrollida, mistõttu võeti kasutusele eelnevalt kokkulepitud eriolukordade plaan.
"Lennujuhtide ülesanne on tagada ohutu ja sujuv liiklemine Eesti õhuruumis. Kui olime saanud kinnituse, et probleemi ei suudeta lahendada tunni jooksul, läksid kõik Eurocontroli piirkonnas olevad lennujuhtimiskeskused ning lennujaamad üle eriolukordade plaani teise etapi juurde - enamikest Euroopa lennujaamadest lubati startida vaid eelnevalt kindlaksmääratud hulk õhusõidukeid," kirjeldas lennujuht Tarmo Pihlak, kelle sõnul on lennujaamadest startivate õhusõidukite maksimaalne arv Eurocontroli poolt välja arvutatud ning neid numbreid järgides tagatakse, et lennujuhtimiskeskuste töökoormus ei oleks ühelgi ajahetkel suurem kui 90% nende maksimaalsest läbilaskevõimest.
Tallinnast tohtis vastavalt Eurocontroli arvutustele startida ajavahemikus kell 14.00-17.00 kolm õhusõidukit ning alates kella 17.00st viis lennukit. "Kolm kuni viis lendu oli väljuvate lendude hulk, mis vastavalt eelmainitud plaanile oli Tallinna Lennujaamale eraldatud. Valisime koos kohalike teenuseosutajate ja Tallinna Lennujaamaga välja lennud, mis said loa startida. Kui esmane valik oli tehtud, asusime sõlmima kokkuleppeid naaberriikide lennujuhtimiskeskustega, et ka ülejäänud soovijad saaksid startida. Hea koostöö tulemusena õnnestuski tagada suuremate viivitusteta stardiajad kõigile soovijatele," rääkis Pihlak, kelle sõnul ei mõjutanud rike ka ülelende ning rikke algusajal õhusolevaid lende.
"Eesti kohal on mitu olulist lennutrajektoori: Soome ja Euroopa vahelised liinid ning Aasia-ja Venemaa-suunalised liinid. Ülelennud moodustavad ligi 80 protsenti Eesti õhuruumi lendudest ja kui rike oleks kauem kestnud, siis oleks ülelendude hulk tõenäoliselt tavapärasest väiksem olnud," lisas Pihlak.
Pihlaku 19-aastase lennujuhi karjääri jooksul on taolisi rikkeid esinenud väga harva. "Nii lennufirmad kui ka lennujuhtimiskeskused teevad alati kõik endast oleneva, et lennud stardiksid õigeaegselt ning lend kulgeks ohutult läbi õhuruumide," kinnitas lennujuht. Kusjuures lennujuhi töö ei erinenud tavapärasest kuigivõrd, sest lennujuhtimiseks vajalikud süsteemid olid töökorras ning lennuohutus oli tagatud. "Suurem töökoormus oli tegelikult lennuvoogude korraldajal, kes on lennujuhi töö sooritamiseks vajalik taustajõud," sõnas Pihlak.
Õhusõidukite starti ja maandumist mõjutavad paljud tegurid - pigem tuleb ette lendude hilinemisi kui ärajäämisi. "Starti võivad mõjutada tehnilised rikked, ilmastikuolud stardi- kui ka sihtlennujaamas, ülekoormus nii lennujaamades, õhuruumi osades kui lennujuhtimiskeskustes," tõi Pihlak näiteid. Tallinna lennujaama läbilaskevõime on reaalajas muutuv, kuid läbilaskevõime arvutamiseks võetakse arvesse näiteks ruleerimisteede võrgustikku, seisuplatside hulka, lennuraja kasutamise protseduure kui ka reaalaja ilma ning kasutatavaid navigatsioonivahendeid.
Maandumist mõjutavad ennekõike ilmastikust tingitud faktorid nagu halb nähtavus, tugev külgtuul ja äike lennuvälja kohal. "Igaks olukorraks on siiski ka lahendus olemas. Kui lennurada on hõivatud või lennujaama navigatsiooniseadmetes on tehniline viperus, võib lennuk oodata lennuvälja läheduses olukorra paranemist või siis minna maanduma varulennuväljale," kinnitas Pihlak.
