Lennukeeld ja sihtkohtade erandid: kas minister Aas sillutab Eesti lennuturul teed teatud firmade monopolile?

Valitsuse nädalatagune otsus kehtestada erandid kuuele lennusihtkohale on tõstatanud küsimusi nii sihtkohtade valiku osas kui ka tekitanud muret mõnede lennufirmade võimaliku monopoli pärast. Minister Taavi Aasa sõnul konsulteerisid nad erandite kehtestamisel väga paljude osapooltega ning mingisugust riivet ta vabale konkurentsile selles otsuses ei näe.

Juba valitsuse kevadine otsus kehtestada lennukeeld nende sihtkohtade osas, kus nakatumise kordaja 100 000 elaniku kohta ületab 25 piiri, on omajagu kriitikat saanud. Viimaste kriitiku hulgas on olnud nii eurosaadik Andrus Ansip, Tallinna Lennujaama juht Riivo Tuvike kui ka kõrge Eesti euroametnik Henrik Hololei, kes vastutab Euroopa Komisjonis just liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi juhtimise eest. 

„On kahetsusväärne, et Eesti on seda teed läinud, aga see on täna liikmesriigi õigus ning poliitiline valik,” nentis Hololei värskes kommentaaris Ärilehele. Tema jaoks isiklikult tekitab küsimusi ka nädal tagasi kehtestatud erandid kuuele sihtkohale – ehk miks valiti just need sihtkohad, aga mitte näiteks Brüssel, Stockholm või Viin, mis on Eestile ja eestlastele niisama olulised.

Ühtlasi on teatud sihtkohtadele erandite kehtestamine tekitanud avalikus ruumis spekulatsiooni, et selle sammuga tekitas selle valdkonna eest vastutav majandus- ja taristuminister Taavi Aas sisuliselt neljale lennufirmale Eesti turul monopoli, kuna suur osa erandite alla läinud sihtkohtadest on kindlate lennufirmade sõlmjaamadeks ja teistel ettevõtetel oleks keeruline neil lendama hakata. Kui vaadata tänast lennuplaani, siis tundub, et sellel murel on täiesti alust.