Lennuliiklusteeninduse Keskus lahendas rahamure


SIRJE NIITRA

Lennuliikluse teenindamise üleandmine seniselt riigiasutuselt äriühingule võimaldab kasutada lennuliiklusest laekuvat raha lennunduse arenguks ja lennuohutuse tagamiseks, nagu on taotlenud Eesti lennujuhid ja nagu näeb ette rahvusvaheline lennunduspraktika.

üle-eelmisel nädalal teede- ja sideministeeriumis alla kirjutatud asutamisdokumentide järgi hakkab Lennuliiklusteeninduse AS tööle uuest aastast.

Uue äriühingu nõukogu etteotsa valitud Tallinna Lennujaama nõukogu esimehe Toomas Petersoni sõnul läksid seni= Lennuliiklusteeninduse Keskuse teenitud tulud riigieelarvesse, kuid kulud jäid riigiasutuse enda kanda. äriühingus jääksid tulud firmasse. "Riik kui saja protsendi aktsiate omanik saaks ühelt poolt tulumaksu, teisalt aga omanikutulu," selgitas ta.

Chicago konventsiooni kohaselt, millega ka Eesti on ühinenud, peab lennunduse teenitud raha jääma lennundusse. Seda nõudsid ka Eesti lennujuhid streigiähvardust tehes. "Mõned poliitikud kardavad, et aset võib leida teatud õhuruumi erastamine ja ülemääraste kulutuste tegemine, kuid seda kõike saab riik ju omanikuna kontrollida," märkis Peterson.

Eesti lennuliikluse teenindus vajab suuri investeeringuid, millest suurim on õhuruumi kindlustamine lennukatastroofide vastu. Vananenud tehnika vajab väljavahetamist ja radarisüsteem uuendamist. Lisaks vajavad investeeringuid Eesti väikelennuväljad, mis on praegu kehvas seisukorras.

Tänavu tuleb arvestuste kohaselt Eestis 70 000 ülelendu ja maandumist, millest igaühe eest laekub umbes 2000 krooni. Seega saab riik kokku 140 miljonit krooni. Lennuliiklusteeninduse kuludeks eraldati tänavusest eelarvest alla 70 miljoni krooni, millest Petersoni hinnangul ei jätku isegi hädapärasteks vajadusteks.