Lennundusklastri loojad: lennukitootjate rahvusvahelistel hangetel võiksid vabalt osaleda ka Eesti laevaehitajad!

 (7)
Lennundusklastri loojad: lennukitootjate rahvusvahelistel hangetel võiksid vabalt osaleda ka Eesti laevaehitajad!
Eero Pärgmäe (vasakul) ja Risto MäeotsFoto: Raul Mee

MTÜ Estonian Aviation Cluster ehk Eesti lennundusklastri loomiseks on taotletud ka 600 000 eurot EAS-i toetusraha.

Lennundusklastri loomise mõte on kokku tuua Eesti ettevõtted, kes tegelevad otseselt lennuteenuse, selleks vajaliku infrastruktuuri pakkumise või lennukite hooldusega, aga ka näiteks firmad, mille seost esmapilgul lennundusega ei seostakski. Näiteks kuulub täna klastrisse ka superakude ja kütuseelementide tootja Skeleton Technologies, sest juba praegu on lennujaamades transpordivahendeid, mis võiksid nende elemente kasutada.

Niisamuti võiks lennundusklaster teha koostööd Eesti laevaehitajatega, sest seesama komposiitmaterjal, mida kasutatakse üle maailma lennukite ehituses, on kasutuses ka meie enda laevatehastes ning selliste oskustega firmad võiksid vabalt osaleda lennukite suurtootjate hangetes.

MTÜ juhi Kristo Reinsalu sõnul on klastri oluline eesmärk lennundusäriga seonduvat Eestisse meelitada, sest kui tänapäeva üheks märksõnaks on globaliseerumine, siis samal ajal toimub regionaliseeriumine - äritegevus ja seda toetavad tegevused koonduvad ühte piirkonda, kus ettevõtetel on võimalik leida tööjõudu, kõrval haridusasutused ja uute ettevõtete arendamisega tegelevad firmad-kooslused.

"Lennundus on tõusev majandusharu: see on palju rohkem kui lihtsalt otseühendused ja reisijatevedu. Loome koostöös riigiga Eestile lennundusstrateegia. Samuti viime Eesti Euroopa lennundusklastrite kaardile," märkis klastri juht, Kristo Reinsalu. "Praegu annab lennundus 3% Eesti SKT-st, mis on kahekordne Eesti metsanduses loodud lisandväärtus. Klaster aitab tõsta lennunduse panuse vähemalt 5%-ni SKT-st."

Seotud lood:

Tallinna lennujaama kommertsdirektor Eero Pärgmäe märkis, et lisaks Eesti kui lennundusriigi turundustööle võiks klaster aidata partnereid ka nende kasvuambitsioonide toetamise läbi ning tõi näiteks lennujaama taristu laiendamise plaani. "Me usume, et Eestil on lennundusturul suur potentsiaal kaasa rääkida, ja need arendusplaanid, mis oleme lennujaamas teinud, on väga selgelt seotud selle valdkonna kasvuga."

Kommertslennukite täishooldusega tegeleva ettevõtte Magnetic MRO tegevjuhi Risto Mäeotsa sõnul on klastrit vaja ainuüksi selleks, et töötada ühiselt selle nimel, et lennundusäri jätkusuutlikkus oleks Eestis pikaajaline. Magnetic MRO peakontor on täna veel Eestis ja ta rõhutas, et pingutab selle nimel iga päev, et see nii ka jääks. Olukord on aga järjest enam selline, kus paljude otsuste puhul peab kaaluma Eesti asemel mõnd muud riiki ning firma 120 miljoni euro suurusest käibest 75% jääb Eestist väljapoole.

Mäeots tõi välja, et suurte välishangete puhul mängib riigipoolne tugi suurt rolli ja seni on mitmeid väärtuslikke investeeringuid selle puudumise tõttu käest lastud. "Hiljuti oli üks suur hange, millega Airbusi tehas otsis kohta, kus hakata tootma komposiitdetaile. Tulemuseks otsustati tootmine viia Taani. See oli suur hange ja Eestist keegi isegi ei osalenud. Hankes osalemine ja kaotamine on mõistetav. Aga see, et me isegi ei teadnud selle hanke toimumisest, on juba kriminaalne."

Klastri asutajaliikmed on riigile kuuluv AS Tallinna Lennujaam, selle tütarfirma, maapealse teenindusega tegelev Tallinn Airport GH, riiklik lennufirma Nordic Aviation Grupp (Nordica), lennukite hooldusega tegelev Magnetic MRO, lennundusoperaatorid Fort Aero, Airest ja Pakker Avio, lennukite meelelahutustarkvara tootja Axinom Eesti, lennundusalaste konsultatsioonidega tegelev NA Advisory, superakude tootja Skeleton Technologies, liitreaalsuse arendamisele keskendunud tarkvaraarendaja Operose Labs, helikopterite hooldust pakkuv Nordic Aircraft Service, lennukaupade käitleja Ospentos International ja droonitootja Threod Systems.

Target Ärileht