Lennupiirangute viimane seis. Tänasest on punases ka Leedu. Rohelises on vaid mõned riigid

 (79)
Tallinna Lennujaam droonifotod
Tallinn, 20.04.2020. Tallinna Lennujaam droonifotod.Foto: Jaanus Lensment

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas allkirjastas 17. mail korralduse, millega ei tohi Eestist alates 18. maist avada lennufirmad Eestist lennuliine kõrge koroona haigestumisriskiga riikidesse. Täna uuendati andmeid ning üle punase joone on kerkinud ka Leedu.

MKM lähtub sihtriikide lubamisel ja keelamisel teiste riikide haigestumise määrast, mis peab liini avamiseks olema 25 või vähem inimest 100 000 elaniku kohta viimase 14 päeva jooksul. Sihtriikide epidemioloogilise olukorra vaatab MKM koostöös Terviseametiga üle iga reede pärastlõunal ning avab või piirab lennuliinide avamist vastavalt viiruse levikule. Reedeti uuendatud riikide haigestumise määra nimekiri jõustub koheselt ehk kui mõnda riiki otselennuliin on uuenenud seisuga tarvis sulgeda, siis järgmisel päeval selle sihtkoha ja Eesti vahel otselende ei või toimuda.

25. septembri seisuga on napilt üle selle piiri Poola (27,3), Saksamaa (28,2), Bulgaaria (28,2), Norra (28,7) ja Leedu (31,2). Piirist üle on ka Itaalia (35). Eesti enda skoor on täna 35,9.

Tegelikult oleks lihtsam nimetada riike, kus see piir veel kätte jõudnud ei ole. Nendeks on Lichtenstein (20,9), Küpros (16,7), Soome (16,5) ja Läti (7,6).

Valitsus otsustas 28. augusti kabinetinõupidamisel luua erandid Varssavile, Kopenhaagenile, Frankfurtile, Riiale, Helsingile ja Londonile. Nende sihtkohtadega võib Eestist lennuliine avada, olenemata vastavas riigi viimase 14 päeva haigestumise määrast.

Ühtlasi sõltub liinide avamine ka sihtriigi enda reeglitest. Nagu ka Eestis, kehtib teistes riikides riiki sisenemisel piirangud, millega tuleks enda reisi planeerimisel arvestada. 21. septembri õhtul otsustas valitsus tuua piirangu alt välja ka tellimuslennud. Muudatus on tehtud, et katta lennutranspordi vajadusi, kui on tegemist vältimatute erakorraliste juhtumitega. Kõik riiki sisenemise ja eneseisolatsiooniga seotud tingimused kehtivad ka tellimuslendudega seotud reisijatele.

Piirang hakkas kehtima 18. maist ning käskkirja järgi kehtib selle aasta lõpuni. „Me jälgime olukorda ning kui on vähegi võimalik see piirang varem lõpetada, siis seda me kindlasti ka teeme," täpsustas Aas. Piirangu edasist vajalikkust hindab valitsus jooksvalt, lähtudes epidemioloogilisest olukorrast.

„Viiruse leviku pidurdamiseks saame esmalt avada lennuliinid riikidega, kus viiruse levik on viimase 14 päeva statistika põhjal piisavalt väike. Edasi juba saame järk-järgult ühendusi taastama hakata," sõnas Aas. "Samas peame Eestile majanduslikult oluliste sõlmpunktidega ühendused säilitama, et meie inimesed saaksid hädavajalikud lennud ette võtta, seetõttu oleme loonud ka erandeid," lisas Aas.

Kas midagi on muutumas?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas ja välisminister Urmas Reinsalu väljendasid juba eelmisel nädalal, et reegel on oma aja ära elanud ning seda peaks muutma.

Aas sõnas, et piirang sai loodud mõttega luua ühine Baltimaade reisikoridor ning sestap ka kokku leppida ühistes reisimise reeglitest. "Tänaseks on olukord kindlasti muutunud," tõdes majandusminister. Balti mulli ta sõnul enam ei ole ja valitsus jätkab arutelu lennupiirangute üle Eesti seisukohast. Läti ja Leedu on endistest lennupiirangutest praeguseks suures osas loobunud.

"Mina pean õigeks nende lennupiirangute üle arutada ja leida siis see koht, kas neid üldse rakendada või kui, siis millistel tingimustel," kommenteeris Aas.

Välisminister Urmas Reinsalu hinnangul oleks mõistlik taastada Balti mull, mille üks osa oleks ühised lennupiirangud.

"Kas neid üldse sellisel kujul kohandatakse või kohandatakse mingi kõrgema lävendi järgi - arvan, et praegu valitsuses on kaks teineteist tasakaalustavat dünaamikat," selgitas Reinsalu.

Ühe "dünaamikana" tõi ta välja küsimuse, et milliseid lisameetmeid peaks rakendama kõrge nakatumisnäitajaga riikidele. Ent sedagi silmas pidades tuleks Reinsalu sõnul olla ettevaatlik, et Eesti ise liigseid piiranguid kehtestades oma regioonis tasapisi ei isoleeruks muust maailmast.

Teine osa valitsuse kaalukeelest on aga meetmete leevendamine. "Arvan, et lennupiirangud on üks asi," sõnas Reinsalu. "Oleksin avatud pigem astuma siin pikemat sammu nagu Läti astus hiljuti. Koos Läti ja Leeduga me omal ajal need kokku leppisime. Leedu on neist suures osas loobunud, Läti on neist loobunud ka Euroopa liidu sees kehtestades keskmise Euroopa Liidu taseme - kuskil 100-90 kanti. Meil on ta jäänud 25 kanti. Igaühel eri mudel. Võiks ühise mudeli kokku leppida ja lävend võiks olla kõrgem," kommenteeris ta.