Eesti pensionisüsteemi üks loojaid, sotsiaalteadlane Lauri Leppik sõnas err-ile Kiti ideed kommenteerides, et üheltpoolt ei ole see sugugi mõeldamatu, sest teatavat paindlikkust on süsteemis olnud ka varasematel aastatel. Ta viitas aastatele 2014-2017, kui soovijad võisid panna teise sambasse üldise maksemäära ehk kahe protsendi asemel kolm protsenti, et korvata varasemat perioodi, kus maksed olid peatatud.

"Süsteem iseenesest on juba tulnud toime sellise olukorraga, kus eri inimesed teevad sissemakseid eri määraga. Nii et põhimõtteliselt on see võimalik," tõdes ta.

Leppik märkis, et ta on Kiti ideest aru saanud nii, et riigipoolseks makseosaks jääks jätkuvalt neli protsenti, aga inimesed saaksid valikuliselt rohkem maksta. Süsteemi kasuks võiks tema sõnul rääkida argument, et kui kolmanda samba asemel saaks teha sissemakseid teise sambasse, oleks see mõnes mõttes mugavam, sest inimestel poleks vajadust mitmesse fondi oma sissemakseid teha.

Samas on idee juures Leppiku sõnul ka mõned konksud. Ta tõi välja, et teise samba sissemaksed on olnud seni tulumaksust maha arvatavad ehk nad vähendavad tulumaksuga maksustatavat tulu.

Loe pikemalt err.ee'st.