"Ma usun, et Eesti gaasivõrk on piisavalt atraktiivne ning ostjaid sellele ikka leidub ning seadusega küll lubatud sundvõõrandamist ei ole tarvis 2015 aasta alguseks teostada," sõnas Leppiman.

Energeetik lisas, et kõik oleneb ju hinnast, kas ja kes gaasitorud Eestis ostab.

"Kui kasvõi võrrelda siin pensionifondide tootlust fikseeritud tasuga munitsipaalvõrguteenuse tootlusega, siis on näha et tulukuse võimalus on mitu korda viimase puhul parem. Nii, et mina usun, et ostjaid taristule on kindlasti. Kuid siin tuleb tähele panna, et Eesti riik ei hakka otsima Eesti Gaasi torudele uut omanikku ega ei võta ka riik midagi Eesti Gaasilt ära. Tegemist on ikkagi seadusemuutusega, mis tekitab parema gaasituru toimimise ja turu avanemise, mis omakorda nõuan taristu ja tarnija eraldamist," sõnas Leppiman.

Seadus näeb ette, et gaasitaaristu müük peab toimuma sellises ulatuses, et uuele operaatorile antakse tegevusluba, mis antakse aga välja juhul, kui uus taristuettevõte on eraldiseisev äriühing, mis tegutseb turutingimustes, mitte ei täida tarnija soove.

Eesti Gaas, mis on hetkel gaasitaristu - jaotusvõrgu kui ka põhivõrgu - omanik peab müüma kindlasti põhivõrgu. Jaotusvõrgu ehk siis linnasiseste ja asulasiseste gaasivõrkude müük ei ole kohustuslik. Tegelikkuses võib tekkida siis kaks võrguettevõtet - üks, mis omab põhivõrke ning siis Eesti Gaas, millele kuuluvad jaotusvõrgud.

Samas võib Eesti Gaas või mõni tema omanik osaliselt baasinvestoriks ka uues taristuettevõttes, kuid kindlasti ei tohi olla tal võimekust ettevõtet juhtida.

Hinnatõusu seisukohast kommenteeris pressikonverentsi teine esineja, konkurentsiameti peadirektor Märt Ots, et arvutuste kohaselt võiks lõpptarbijale gaasihind peale taristu müüki kasvada umbes 1,8 protsenti.

Euroopa Liidu ühine energeetikapoliitika nõuab, et 2015. aasta 1. jaanuariks oleks omandisuhete ja seadustega eraldatud gaasitarnijast ja müüjast gaasivõrgud. Selleks ajaks peab olema sõlmitud gaasitorude ostu-müügi leping ning uus omanik saanud konkurentsiametilt ka litsentsi tööks.Tegemist on sammuga gaasituru avamiseks Eestis, millega seoses tekiks sarnaselt elektrituruga meile palju gaasitarnijaid, odavneks hind ning paraneks varustatus.

Hetkel kuuluvad kõik Eestis paiknevad gaasitorud ja gaasitarneõigused vene gaasitootja Gazpromi suurosalusega ettevõttele Eesti Gaas. 2015. aasta alguseks peab Eesti Gaas müüma maha oma põhivõrgud, mille hinnaks arvatakse olevat bilansiliselt 50 miljonit eurot.